"See on sait, kus saamahimu on põhimõtteliselt välistatud," räägib Argo Vilberg. "Värske toidu soovijal tekib võimalus see otse talunikult osta. Tuleb kaks-kolm korda odavam ning talunikule ka samamoodi kasulikum."

Vilberg on uudset võimalust talunikele tutvustanud e-kirjadega, aga saanud leige vastuvõtu osaliseks. "Ma ei tea, kas on idee liiga uudne või kardetakse maksu- ja kõikvõimalikke muid ameteid," sõnab ta.

Kust saaks pardiliha?

Päris ilma ostjate-müüjateta lehekülg siiski pole. "Lambalihafännina soovin leida koha, kust saaks lambaliha osta otse kasvatajalt ja seda pidevalt," kõneleb üks kuulutus.

"Soovin leida talunikku, kelle käest osta kuus korra või paar pardiliha," deklareerib teine. Kokku on leheküljel www.elavtoit.com praegu näha siiski vaid viis ostusoovi.

Nn elava toidu müüjaid on 12. Virve Nurmela Saaremaalt Mõnnuste külast Laasi talust pakub lambaliha ja kitsepiima, August Toiger Viru-Nigula vallast Aasukalda külast on müüginimekirja pannud nisu, odra, mee, rukki ja õunamahla.

"Veel aasta tagasi käisin turul kaupa pakkumas, nüüd aga on seal kogused vähenenud," kõneles Toiger, kes oma sissetuleku saab põhiliselt teraviljakasvatusest. "Tundub, et turu asemele on tulemas Internet."

Inimeselt inimesele

Veel pakutakse läbi Interneti müügiks kartulit, mahekaera, suitsuliha, põdravorsti jne. "See on turundus inimeselt inimesele," väidab Vilberg. "Loodan, et talunikud ja tarbijad levitavad seda infot ise rohujuure tasandil."

Toidu headuse ning värskuse hindamine jääb ostja ja müüja omavaheliseks teemaks - teist korda ju kehva kaupa ei osteta. Kõik muud rahaasjad jäetakse aga ostja-müüja enese klaarida.

"Minu ülesanne on inimesed kokku viia. Kuidas müüjad lahendavad maksude tasumise, pole üldse minu teema," nendib Argo Vilberg.

Kodulehekülje loojad vähemalt esialgu kasumile ei mõtle. Müüjatele kehtestatud aastamaks on vaid 100 krooni.

Maksu- ja tolliamet vaatleb niisugust talumehelt tarbijale müüki kui ostja-müüja vahelist tehingut, kus müüjal on kohustus ise oma müüdud kauba pealt maksud deklareerida ja maksta. Müüja saab olla kas äriühing või FIE.

Riiklikku tuge see projekt, mis valmis Tartu ülikoolis aine "Tarkvaraprojekt 2008/2009 kevad" raames, ei saanud. "Kirjutasin põllumajandusministeeriumi, PRIAsse, käisin talupidajate keskliidus," jutustab Vilberg. "Neile lootes aga jäänukski projekt tegemata."

Ehkki PRIA kaudu saab taotleda turuarendustoetust, ei maksta seda üksikutele ettevõtjatele või talunikele, vaid MTÜdele, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on põllumajandustootjad (sh talunikest FIEd), põllumajandustoodete töötlejad või neid ühendavad MTÜd.

PRIA riiklike toetuste büroo juhataja Liina Tilk hindab küll teretulnuks Argo Vilbergi algatust koondada kohapeal oma tooteid müüvate talunike andmed Internetti kodulehele, paraku ei ole aga PRIA-l võimalik selleks rahalist toetust anda.

Riik ei reklaami

"Põhimõte on selles, et riik ei reklaami ühtegi eraettevõtet, seega ei rahasta eraettevõtja toodangu reklaamimist ja müügi korraldamist," tõdes Liina Tilk.

Vilberg on kodulehe www.elavtoit.com kontaktisik ja tehniline lahendaja. Idee autor on aga Aigar Säde, kelle vaateid elule ja maailmale kajastab kodulehekülg www.aigarsade.com. Kõigele lisaks on seal viide ka 11. ja 12. juulil Hinniala külas toimuvale nõidade suvelaagrile.


Kaul Nurm

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor

Portaali elavtoit.com autorid tulid taluliitu siis, kui nende lehekülg juba valmis oli, nõudes, et peame kindlasti nende veebilehte reklaamima hakkama. Korra oleme seda Eesti Talus ka teinud.

Veebilehe loojate idee pole aga üldsegi uus. Keskliit ise tegi omal ajal toonaste tehniliste võimaluste piires Talubörsi, mis oli ka veebipõhiselt jälgitav, kuid kuna kasutajaid oli vähe, siis see tööle ei hakanudki. Meie börsis oli lisaks toidule võimalik sisestada talule vajalikud sisendid. Midagi sarnast püüdis teha ka EPKK.

Sellise asja käivitamine eeldab suurt sotsiaalset tuge. Kui kuulutused üleval seisavad ja keegi neile ei reageeri, jääb asi taas seisma. Lisaks piirab talust toidu müüki toiduseadus. Kartulite ja kapsaste müügis ei näe ma probleemi, kuid näiteks lambaliha ja piima talust müük tekitab igas toiduinspektoris teatava huvi.

Maksuamet ei tohiks küll kellelegi peavalu tekitada. Turul, sh talus müük on igati meie seadustega kooskõlas.

Sirje Potisepp
toiduliidu juhataja

Väga tore, kui suudetakse leida ja pakkuda alternatiivseid võimalusi toiduainete ostuks-müügiks. Ja kui keegi suudab seda teha ilma liigsete kulutusteta, oleks veel parem. Kui ostja on nõus näiteks teise Eesti otsa talle meelepärasele toiduainele järele sõitma, siis on õnnelikud ju nii ostja kui müüja.

Kuid on kindlasti teema, millele tahan viidata - see on toiduohutus. Ma ei leia siit artiklist ühtegi viidet, kuidas seda järgitakse ja kontrollitakse peale usalduse. Siin on ohu koht! Selline koostöövariant võib edukalt töötada kuni esimese haiguspuhanguni või infektsioonini.

Toidu järelevalve on ülitähtis, sest hiljem on raske kindlaks teha, kust infektsioon saadi - kas kauplusest või talutootjalt ostetud toiduainest.