ELFi arvates ohustatud liikide käekäik halveneb

Eestimaa Looduse Fond (ELF) muretseb metsade elurikkuse pärast, mis võib pärast metsaseaduse piirangute leevendamist rohkem kannatada saada.

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) ja SA Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostöös valmis õiguslik analüüs metsaseadusest ja selle muudatustest viimase viieteist aasta jooksul. See näitab, et seadusandjad käsitlevad metsa eelkõige puiduressursi allikana. Niisugune suhtumine toob keskkonnakaitsjate hinnangul kaasa otseseose, et mida rohkem leevendatakse majandamispiiranguid, seda rohkem metsade elustik ohtu satub.

Leevendused pole tasakaalus

“ELFi mureks on vanade metsadega seotud ohustatud liigid, kelle käekäik kahjuks üha halveneb,” ütles analüüsi avalikustamisel ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman. “Praegu Riigikogu menetletavad metsaseaduse muudatused leevendavad metsaelustikku kaitsevaid piiranguid. Samas jäeti seaduseelnõust välja kõik keskkonnaühenduste ettepanekud, mis aitaksid tõhusamalt kaitsta ohustatud metsaliike.”

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid uurisid metsa majandamise piiranguid aastatel 1998–2013, sh lubatud raieliike, raiete tegemise tingimusi ja metsaomanikele seatud kohustusi. “Need piirangud on aastate jooksul mitu korda muutunud, olles otseselt seotud raiemahtudega,” lausus KÕKi jurist Siim Vahtrus. “Näiteks 1990. aastatel raiemahud järsult suurenesid ja hakkasid ületama metsade juurdekasvu. Seepeale kehtestati 2000. aastate keskel rangemad nõuded, ent olukorra paranedes leevendati 2008. aastal metsade majandamise meetmeid oluliselt, muu hulgas ei nõutud era-
metsaomanikelt enam metsamajandamiskavade koostamist.”