ELi audiitorid: rohestamistoetus, mis moodustab kolmandiku otsetoetuste mahust, ei ole keskkonnaalaselt tulemuslik

 (3)

Suvine põld
Foto on illustratiivne.Foto: Anni Õnneleid

Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt ei ole tõenäoline, et põllumajandustootjatele rohestamistavade kasutamise eest makstav toetus parandaks oluliselt ühise põllumajanduspoliitika keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid.

Leiti hoopis, et uus toetus suurendas süsteemi keerukust ning tõi samas kaasa põllumajandustavade muutmise vaid umbes viiel protsendil ELi põllumajandusmaast.

Rohestamistoetus on uut tüüpi otsetoetus, mis võeti kasutusele osana ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013. aasta reformist. Selle eesmärk oli premeerida põllumajandustootjaid sellise positiivse keskkonnatoime eest, mille eest ei saa tasu turu kaudu. Tegemist on ainsa otsetoetusega, mille peamine eesmärk on keskkonnaalane.

Audiitorid uurisid, kas rohestamistoetus aitas parandada ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid vastavalt ELi eesmärkidele. Küsitleti ametiasutusi viies liikmesriigis: Kreekas, Hispaanias (Castilla ja León), Prantsusmaal (Akvitaania ja Nord-Pas-de-Calais), Madalmaades ja Poolas.

„Rohestamistoetus on esmajoones sissetulekutoetus,“ ütles auditi eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Samo Jereb. „Ei ole tõenäoline, et see oma praegusel kujul ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid kuigivõrd parandada aitaks“.

Audiitorid leidsid, et Euroopa Komisjon ei olnud rohestamistoetuse jaoks välja töötanud terviklikku sekkumisloogikat. Ka ei olnud komisjon seadnud rohestamistoetusele selgeid ja piisavalt ambitsioonikaid keskkonnaalaseid eesmärke. Lisaks ei ole rohestamistoetuse eelarveeraldised põhjendatud poliitika keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamisega.

Seotud lood:

Leiti, et rohestamistoetus ei too tõenäoliselt keskkonnale ja kliimale märkimisväärset kasu, peamiselt seetõttu, et suurt osa toetust saanud tavadest oleks ka ilma toetuseta rakendatud. Audiitorite hinnangul aitas rohestamistoetus kaasa põllumajandustavade muutmisele vaid umbes viie protsendi puhul kogu ELi põllumajandusmaast.

Samuti leiti, et poliitika tulemused ei õigusta tõenäoliselt seda, et rohestamistoetus suurendab ÜPP keerukust. Osaliselt tuleneb see rohestamistoetuse ja ÜPP muude keskkonnanõuete vahelisest kattumisest.

Audiitorid soovitavad komisjonil ÜPP järgmise reformi raames välja töötada tervikliku sekkumisloogika ÜPP panuse jaoks ELi keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide täitmisel.

Loe veel

Ettepaneku koostamisel peaks komisjon juhinduma järgmistest põhimõtetest:

  • põllumajandusettevõtjad peaksid saama ÜPP toetusi ainult juhul, kui nad täidavad peamisi keskkonnanõudeid. Nõuete mittetäitmise eest kohaldatavad karistused peaksid olema piisavad, et mõjuda hoiatavalt;
  • keskkonna- ja kliimaalaste vajaduste täitmiseks mõeldud põllumajandusprogrammid peaksid hõlmama tulemuseesmärke ning rahastamist vastavalt kantud kuludele ja saamatajäänud tuludele seoses selliste tavade rakendamisega, mis ületavad ettenähtud keskkonnaalaseid nõudeid;
  • kui liikmesriikidele antakse ÜPP rakendamisel valikuvõimalus, peaksid nad tõendama, et nende valitud lähenemisviis on poliitikaeesmärkide saavutamiseks tulemuslik ja tõhus.

EL kulutab uuele rohestamistoetusele 12 miljardit eurot aastas, mis moodustab 30% kõikidest ÜPP otsetoetustest ja peaaegu 8% ELi kogueelarvest. Põllumajandustootjatele tähendab see keskmiselt 80 euro suurust määra hektari kohta aastas. Kui rohestamistoetus kasutusele võeti, suunasid Euroopa Parlament ja nõukogu selleks vajalikud vahendid ümber teistest otsetoetustest. Seetõttu on ÜPP otsetoetuste eelarve püsinud suhteliselt stabiilne.

Rohestamistoetust rakendatakse koostöös liikmesriikidega – Euroopa Komisjon säilitab üldvastutuse ELi eelarve täitmise eest, kuid delegeerib teatud rakendusülesanded liikmesriikidele.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat ravimtaimedest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare