ELi audiitorite sõnul ei arvesta põllumajandustootjatele mõeldud põhitoetuskava turutingimusi ega põhine tootjate sissetulekute analüüsil


ELi audiitorite sõnul ei arvesta põllumajandustootjatele mõeldud põhitoetuskava turutingimusi ega põhine tootjate sissetulekute analüüsil
Foto on illustratiivne.Foto: Raivo Tasso

Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt on põllumajandustootjatele mõeldud põhitoetuskavas, mis kehtestati 2015. aastal ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reformi raames, teatavad piirangud.

ELi audiitorite sõnul on põllumajandustootjatele mõeldud põhitoetuskava ülesehituses piiranguid
Audiitorite järelduse kohaselt liigutakse õiges suunas, kuid kava mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud.

Põhitoetuskava eesmärk on pakkuda põllumajandustootjatele põhilist sissetulekutoetust ja aidata kaasa elujõulisele toiduainete tootmisele ELis, ilma et see moonutaks tootmist käsitlevaid otsuseid. Tegemist on ELi suurima põllumajandustootjatele mõeldud sissetulekutoetuse kavaga, millest toetatakse igal aastal umbes nelja miljonit põllumajandustootjat ligikaudu 18 miljardi euroga.

Lihtsustamine oli üks 2013. aasta reformi juhtpõhimõtteid. Audiitorite hinnangul sisaldasid keerulised põhitoetuskava ja toetuskõlblikku maad käsitlevad eeskirjad aga arvukalt erinevaid võimalusi ja erandeid.

Mõningad liikmesriikide valitud eeskirjad komplitseerisid olukorda veelgi, suurendasid riikide ametiasutuste koormust ja võimaldasid osal põllumajandustootjatel juhuslikku kasumit teenida.

Reformiga laiendati ka toetuskõlbliku maa kategooriaid, sest liikmesriigid rakendasid erinevaid lähenemisviise selliste põhimõistete määratlemiseks, nagu „põllumajandusmaa“ ja „põllumajanduslik tegevus“.

Seotud lood:

Eesmärgiks oli toetus paremini aktiivsetele põllumajandustootjatele suunata. Samas võib see tekitada tõsiseid probleeme kava rakendamisel.

Liikmesriikide valikud mõjutasid samuti olulisel määral toetuse ümberjaotamise määra ja põllumajandustootjad võisid mõnel juhul säilitada eriti kõrge toetuse taseme, mis tuleneb toetuse varasemast tasemest. Kuna põhitoetuskava on ennekõike seotud maa, mitte sissetulekuga, soodustab toetus audiitorite sõnul pigem suuremaid põllumajandusettevõtteid.

„Põhitoetuskava on paljude põllumajandustootjate jaoks oluline sissetulekuallikas, kuid sel on omad piirangud“, ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige João Figueiredo. „Kavas ei võeta arvesse turutingimusi, põllumajandusmaa kasutamist ega põllumajandusettevõtte konkreetseid asjaolusid ning see ei põhine põllumajandustootjate sissetulekute üldise olukorra analüüsil“.

Külastatud liikmesriikide kontrollisüsteemid vähendasid suurel määral toetuse ebaõige arvutamise riski ja üldiselt ei olnud maksed olulisel määral vigadest mõjutatud. Mõnel juhul olid toetusõiguste väärtused siiski ebatäpsed, arvutatud ainult ajutiselt või põhinesid hinnangutel. Komisjon andis liikmesriikidele hulgaliselt suuniseid, kuid ei suutnud alati tagada eeskirjade järjepidevat kohaldamist; samuti puudus tal oluline järelevalvealane teave.

Kuni 2020. aastani kehtiva põhitoetuskava suhtes esitavad audiitorid komisjonile mitu soovitust põhitoetuskava toetusõiguste jaotamise ja arvutamise kohta, mis puudutavad riiklike makseasutuste põhikontrollimehhanisme, komisjoni süsteeme teabe levitamiseks liikmesriikide vahel ning riiklike sertifitseerimisasutuste rolli.

Pärast 2020. aastat algavaks perioodiks soovitavad nad komisjonil analüüsida kõigi põllumajandustootjate rühmade sissetulekuid mõjutavaid tegureid, nende vajadust sissetulekutoetuse järele ja põllumajandustootjate poolt pakutavate avalike hüvede väärtust. Komisjon peaks kavandatavad meetmed juba algfaasis ühendama asjakohaste tegevuseesmärkide ja algväärtustega, mille alusel tulemuslikkust hinnata.

TAUST
  • Põhitoetuskava rakendatakse Belgias, Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades, Austrias, Portugalis, Sloveenias, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis.
  • Ülejäänud liikmesriigid, kes ühinesid ELiga 2004. või 2007. aastal, kohaldavad sellega sarnast üleminekukorda – ühtse pindalatoetuse kava.
  • Eriaruanne nr 10/2018: „Põllumajandustootjate põhitoetuskava – liigutakse õiges suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud“ on kättesaadav Euroopa Kontrollioja veebisaidil (eca.europa.eu) ELi 23 keeles.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare