ELi ühise põllumajanduspoliitika algusest möödub tänavu 50 aastat
Juuni lõpus said Bulgaaria pealinnas Sofias kokku üle 120 maaelu ja põllumajanduse eksperdi ning MTÜ-de, haridusasutuste, tudengiorganisatsioonide ja meedia esindaja, et rahvusvahelisel konverentsil arutada ÜPP mõju neljale väga erinevale ja Euroopa eri nurkades asuvale ELi liikmesriigile – Portugalile, Maltale, Bulgaariale ja Eestile.
"Meie eesmärgiks on pakkuda lihtsustatud reeglistikku, toetuste jaotamise süsteemi ja juurdepääsu abivahenditele ÜPP järgmisel perioodil ehk aastatel 2014-2020. Oleme keset väga dünaamilist läbirääkimiste protsessi, et reformida üht ELi vanimatest poliitikatest. Vähe on aega jäänud selleks, et selgitada nii põllumeestele kui ka liikmesriikidele, mida tulevikult on oodata. Kõik teemaga seotu tuleb aga ikkagi otsustada ELi tasandil ja siis veel kooskõlla viia liikmesriikide õigusaktidega," sõnas konverentsi “ÜPP – minevik ja tulevik” üks peaesineja Mihail Dumitru, maaelu arengu programmide juhataja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadist Brüsselist.
Seminaril osalenud riiklike delegatsioonide, sh Eesti esindajate nägemused ÜPPst ning selle mõjust kohalikule maaelule kogusid konverentsi publiku ja meedia tähelepanu.
Põllumajandusministeeriumi Eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar tõi seminari publikule välja Eesti vajaduse võrdsustada ELi liikmesriikidele makstavaid otsetoetusi. Seda põhjusel, et hetkel on riiklike summade proportsionaalne vahe isegi kuni viiekordne. Heinsar esitas oma kõnes Eesti valitsuse seisukoha, mille järgi otsetoetuste maht Eesti põllumajandustootjatele tuleks ÜPP raames kasvatada kuni 90%-ni ELi keskmisest. Lisaks rääkis ta mahepõllumajanduse suurest potentsiaalist Eestis, kuna meil on madal rahvastikutihedus ja see annab võimaluse vältida intensiivset põllumajandust. Samuti moodustavad metsad Eestis üle poole pindalast ning metsandust võib meie tingimustes vaadata kui sissetulekualternatiivi põllumajandustootjale, eriti talvetingimustes.
Malta loodusvarade ja maaelu ministeeriumi esindaja Marisa Marmara rõhutas samuti otsetoetuste võrdsustamisvajadust ja toetusprogrammi sammaste vahel rahade paindlikumat ümbersuunamist. “Üks Malta põhiprobleemidest on see, kuidas meelitada noori põllumajandusse ning samas lahendada väikeste talude ja killustatud maa-alade küsimust. Kui saaksime ELilt loa riigisiseselt kanda vahendeid üle ühelt toetussambalt teisele, võimaldaks see pakkuda täiendavat stiimulit noortele põllumajandustootjatele - eriti nende viie esimese majandusaasta jooksul”, ütles Marmara.
Portugali põllumajandusministeeriumi esindaja Maria Aguas kiitis ÜPPd oma riigi vaatenurgast eelkõige selle eest, et ühiste ELi määruste abil on põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonnas ja äritegevuses juurutatud head tavad ja praktikad. Vaatamata praegustele majanduslikele raskustele suudab tema arvates toiduainetööstus just tänu ÜPPle edukalt areneda ja kasvada.
Sofias korraldatud seminar oli esimene osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastamisel elluviidavast infokampaaniast “UPP: tagasipöördumine tulevikku” (Re:turn to the Future), mis korraldatakse sel aastal Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis. Kampaania teisteks osadeks on lähiajal ka Eestis käivituv maaeluteemaline foto- ja videokonkurss ning sügisel Tallinnas korraldatav, ÜPP riiklikele vaatenurkadele keskenduv rahvusvaheline seminar.
