Emajõe ülemjooksul kaevatakse lahti kalade liikumisteed
Viimati süvendati vanajõgesid 50 aastat tagasi, mistõttu nende ühenduskohad Emajõega on liivast ja mudast settevalliga ummistunud.
Vanajõed on aga paljudele kalaliikidele ideaalne paljunemispaik. Uuringud on näidanud, et neisse rändab kudema väga palju kalu nii Peipsi järvest, Võrtsjärvest kui ka teistest Emajõega seotud veekogudest.
Kalateadlase Meelis Tambetsi sõnul on paljudel sealsetel kaladel väga tugevalt arenenud koelmutruuduse efekt. “Pärast kudemist Emajõest Peipsi järve rännanud latikad tulevad järgmisel kevadel alati tagasi Emajõkke. Nad rändavad ülesvoolu vanajõgede piirkonda ja jagunevad kudemiseks peaaegu eksimatult “oma” vanajõgede kaupa. Ja nii aastast aastasse,” selgitas teadlane.
Teine põhjus vanajõgede suudmete avamiseks on talviti tekkiv hapnikupuudus – veetaseme alanedes jäävad kalad sinna lõksu ning võivad hukkuda.
Alam-Pedja kalade jaoks on tähtis veel luhal asuvate koelmute võsast puhastamine. Kuna võssa kasvanud luhad kudemiseks ei sobi, toimub pidev koelmute ahenemine ja kalavarude vähenemine. Probleemi lahendus on iseenesest lihtne – koelmud tuleb võsast puhastada.
Lõpuks õnnestus Eesti Loodushoiu Keskuse algatusel käivitada LIFE+ projekt koondnimega Happyfish (eesti k ‘õnnelik kala’), mille raames avataksegi kümme vanajõe suuet ja puhastatakse 50 hektarit võsastunud koelmuid.
Emajõe vanajõed
- Emajõe üldpikkus on 100 km, ühendades Võrtsjärve Peipsi järvega.
- Vanajõgedeks (ka sootideks või kooldudeks) nimetatakse jõe sängi muutumise tulemusena “pärisjõest” kõrvale jäänud ja nüüd omaette veekogusid moodustavaid endisi sängiosi.
- Alam-Pedja looduskaitsealal on 55 vanajõge, mille kogupikkus ja pindala kaitseala territooriumil on tunduvalt suurem kui praegusel jõesängil.
- Emajões ja vanajõgedes esinevate kalade hulgas on mitmeid üleeuroopalise kaitseväärtusega kalaliike – tõugjas, vingerjas, hink ja võldas, aga ka palju kalastajate seisukohalt olulisi kalu, näiteks haug, koha, ahven, latikas, säinas.
Allikas: www.loodushoid.ee
