Emastelt metssigadelt proovide võtmiseks ja analüüsiks raha ei ole, aga jahimehed peavad seda siiski tegema

Keskkonnaagentuuri uue nõude kohaselt on vajalik läbi viia uuringud, mille algmaterjaliks on kütitud emastelt isenditelt kogutavad sigimisorganid (emakas koos munasarjadega) ja vähemalt ühe aasta vanustelt isenditelt vanuse määramiseks alalõualuud.

Uus regulatsioon on tekitanud jahimeestes palju küsimusi. See toob juurde kohustusi, arusaamatu on hetkel, kuidas tagatakse nakkusohtliku materjali käitlemisel bioohutus, kuidas toimub lisakulutuste hüvitamine ja missuguses mahus on mõeldud biomaterjali kogumine.

Eesti jahimeeste Selts pöördus selgituste saamiseks Peep Männili poole.

"Seoses metssea asurkonnas toimunud suurte muutustega viimastel aastatel oleks vaja jälgida nende mõju metssea viljakusele. Planeeritavaga analoogne uuring tehti 2009/2010 talvel kütitud metssigadelt võetud proovide alusel, mistõttu on olemas head võrdlusandmed," selgitas Männil.

Ta rõhutas, et uuritava materjali vajadus ei ole suur, arvestuslikult vaid 1-2 proovi jahipiirkonna kohta. Lõualuu võetaks vaid neilt vähemalt kesikueas isenditelt, kellelt võetakse ka emakaproov. Proovide kogumise aeg oleks 10. jaanuarist veebruari või märtsi lõpuni. Jahipiirkonnad, kes sel perioodil emaseid metssigu ei küti, proove loomulikult võtta ei saa.

Kogutud proovid saadetakse vaid neilt isenditelt, kes on eelnevalt määratud SAK negatiivseteks. "Selleks uuringuks puudub eraldi rahastus, mistõttu proovide kogumiseks, säilitamiseks, saatmiseks ja ka analüüsiks lisaressursse ei ole. Kuna lähiaastatel metssea asurkonnas toimuv on ka jahimeeste jaoks oluline, loodame heale koostööle antud uuringu läbiviimisel," sõnas Männil.