Emil Rutiku: mu prantslastest tuttavad ostavad poest ainult patareisid, toit tuleb otse talunikelt

 (23)
Emil Rutiku
Emil Rutiku Foto: Sven Arbet

Igal neljapäeval kogunevad neli kuni kaheksa Läänemaa talunikku oma kaubaga Haapsalu teenindusmaja parka ette, kus neid juba ootavad kottide ja korvidega linnainimesed. Kolmveerand tundi aetakse usinasti äri, siis on plats jälle tühi. Välkturg kannab nime “Otse tootjalt tarbijale” ehk OTT.

Möödunud nädalal oli müüjaid ja ostjaid tavapärasest rohkem ja läbi megafoni propageeris liikumist kodanikuaktivist Emil Rutiku: “OTT tähendab eelkõige, et reaalselt puhast toit jõuab otse kasvatajatelt teie laua peale. Näete kasvatajat, saate talle silma vaadata ja küsida mida iganes.”

Peale Rutiku tutvustas müügiplatsil vahendajata kauplemist teine Eesti “Otse Tootjalt Tarbijale” filosoofia kuulutaja Sirkka Pintmann. Samuti jagas rahvale selgitusi Läänemaa OTT-võrgustiku käivitaja ja eestvedaja Karin Kuusemaa.

Eestis on praegu 13 OTT-i ja neid ühendab katusorganisatsioon Eesti OTT, rääkis Rutiku. “See on koht, kust need, kes tahaksid ise alustada OTT-i, saavad küsida, kuidas see käib,” ütles ta.

OTT on pärit Prantsusmaalt, kus seda tuntakse lühendi AMAP all. “See on seal juba nii arenenud, et tean mitut prantslast, kes ütlevad, et käivad linnas ainult patareide järel,” rääkis Rutiku.

Miks OTT-sugune nähtus tekkis? “Kujutage ette tordilõiku. Kui poes müüdava kauba tooraine on väljaspoolt Eestit, siis selle eest makstav raha läheb väljapoole. Kui see ei ole tooraine, vaid juba lisandväärtusega kaup, läheb ka see raha Eestist väljapoole. Kui müügikeskkond, näiteks pood, on välismaa oma, läheb sellegi teenistus väljapoole. Ehk mis jääb reaalselt siia? Meil öeldakse, et töökohad.”

Seotud lood:

Kui Eesti talunik oma kauba kauplusse viib, peab selle hind lettidel olema välismaa toodetega konkurentsivõimeline. Tuleb hinda tõenäoliselt alla lasta. Igal juhul võtab oma osa vahelt müüja.

“OTT on üks ja reaalne võimalus seda muuta - tooraine kasvab siin, lisandväärtus tehakse siin, pluss müük. Kogu raha saab Eesti talunik. Maksame kogu raha tootjale endale,” selgitas Emil Rutiku.

Ta möönis, et Eesti OTT ei suuda praegu olla talunikule ainus turustuskanal või vabastada inimest tavapoes käimise vajadusest. Kuid asi areneb. “Eestis on Viljandi väga hästi käima läinud. Tänu sellele blondile tüdrukule, kes siin seisab (Karin Kuusemaa, kes kolm aastat tagasi Läänemaa OTT-i käima lükkas - toim), ka Haapsalu,” ütles Emil Rutiku. “Ma tean päris mitmeid, kes siin on proovinud midagi sellist teha. Kõik ütlevad, et inimesed ei taha siin midagi teha. Tahavad, aga kogu aeg öeldakse neile, et ärge tehke, nagunii ei tule välja ja et pagasnikust müümine ei ole jätkusuutlik? Olgu, see ei ole jätkusuutlik, aga Viljandis on juba OTTi vaheladu ja vaheladusid tuleb Eestisse veel.”

Kohe avatakse internetis Eesti OTTi ühine müügikeskkond Naaber. Rutiku sõnul võiks tulevikus haapsallane tellida Naabrist Lääne-Virumaalt kitsekohukesi ja nn sotsiaalselt transporti kasutades tuuakse tellitud kraam Haapsalu kaubakokkusaamisele. “Mõtleme praegu välja skeemi, kuidas kaupa laiali vedada,” ütles ta.

OTTi sügavam sisu on usaldus. “Saad tootjaga nii palju tuttavaks, et võid öelda - kuule, ma võtan laupäevaks ühe koti seda või teist. Ja sa tead, kellelt sa kauba saad ja mis kaup see on.”

Allikas: Läänlane

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare