Energiapuit vajaks süsteemi


Energiapuit vajaks süsteemi
Küttepuidu tagavarad Väo kombijaama laoplatsil.

Kuni energiapuidu kasutus liigub isevoolu, suurt läbimurret loota pole.

Loe veel

Kui asjaosalised energiapuidu kasutusest räägivad, toovad nad näiteks naaberriike, kus on seda süsteemselt arendatud.

Eestis kipub kõik, mis ettevõtlust puudutab, jääma vabaturu reguleerida ja isevoolu arenema.

Naabrid maksavad toetust

Meil on haket tootvad firmad praegu mures sellepärast, et hakkematerjali on metsades küll, aga seda ei saa sealt tihtipeale kätte - metsaomanikel ei pruugi olla lihtsalt huvi sellega tegelda.

Näiteks Soomes on välja töötatud süsteem, kus toetuste kaudu tekitatakse metsaomanikes huvi müüa puitu energiapuiduna. Koguseid püütakse tagada sellega, et toetust saab vaid siis, kui hooldusraiest müüakse energiapuiduks vähemalt 20 tihumeetrit.

"Soomlased stimuleerivad oma metsaomanikke energiapuidule keskenduma juba pikka aega. Ka väikemetsaomanikel on tänu toetustele võimalik energiapuitu üles töötada nii, et ise suurde kahjumisse ei jää," ütles Ambla metsaühistu juht Toomas Lemming.

Meil on hakke hinnad tasapisi tõusnud. Väo jaama avamisega on nõudlus suures mahus kasvamas ning oleks viimane aeg ka oma riiklik toetussüsteem käima panna.

Hakkefirmad otsivad võsa

Kuni seda pole, on määrav hakkefirmade enda initsiatiiv. "Hakime kõike igal aastaajal ja iga ilmaga. Puidu niiskus ei määra hinda," ütleb firma Teesalu Auto, kes ostab hakkeks nii ümarpuitu, võsa, raiejäätmeid, kändusid kui ka saekaatrijääke, lammutuspuitu ja puitpakendeid.

Võsa hinna määrab see, kui palju on hulgas tüve, kui ligipääsetavas kohas materjal asub jne. Keskmine hind võsa puhul jääb 80 krooni ligidale kantmeetri eest.

Praegu on nii, et näiteks Lõuna-Eesti metsaomanikke Väo kombijaama tööle hakkamine ei mõjuta. Makstakse ju hakkematerjali eest ikkagi hinda, millega sadade kilomeetrite kauguselt seda müüa ei tasu - transport viib müüja miinusesse.

Hind sõltub palju vahemaast

Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner aitas vaadelda Väo Hakke hakkehinda - 200-220 krooni megavatt-tunni pealt firma väravas.

Kui taandada see hind tihumeetritele tagasi, on see keskeltläbi 400-440 krooni hakkematerjali tihumeetri eest. "Umbes 200 krooni kulub tihumeetri ülestöötamiseks, lisaks hakkimine ja transport," märkis Hepner.

Tema hinnangul tasub niisuguse hinna eest haket müüa 100 kilomeetri raadiuses Väo jaamast.

"Kui tuua seda Väosse näiteks Paide tagant, nii 150 kilomeetri kauguselt, tuleb võib-olla samuti veel ots otsaga kokku, aga kaugemalt müüjad hakkaksid endale juba kahjumit tekitama," ütles Heiki Hepner.

Hind iseenesest ei ole tema sõnul kõige kehvem, kui võrrelda näiteks paberikasega, mille eest on praegu võimalik saada umbes 500 krooni tihumeetrist.

Heiki Hepner, kes varem töötas Riigimetsa Majandamise Keskuse konsultatsiooniosakonnas, rääkis, et ta lausa imestab, miks Eesti suurimad puiduostjad (näiteks Väo koostootmisjaam, Kunda haavapuitmassitehas jt) ei ole koostöös hakanud üles ehitama raudteel põhinevat veosüsteemi.

"Raudteed on praegu alakoormatud ning võimalus raudteevedu kasutada oleks täiesti olemas. Autovedu piiravad tonnaažipiirangud, mis sunnivad autosid pooltühjalt puitu vedama. Ka seda arvestades oleks raudteevedu palju mõttekam," ütles Hepner.

Koostöö ja hea tahtmise korral oleks tema sõnul võimalik näiteks kas või Valga jaama ehitada terminal, kus haket kokku osta.

***

Hakkemehed ütlevad, et praeguses käivitusfaasis Väo koostootmisjaam veel võsa hinda ei liiguta. Üks asi on see, et Väo platsidel on kütusevarusid ka ees, koostöö lepingupartneritega on nii-öelda kohanemisjärgus.

Küll võib midagi muutuma hakata järgmisel aastal, kui jaam juba täielikult töös, vajades pidevalt kütust.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare