Õnneks on noorkarjalautadel lisaks katusele ka lagi peal ning loomad kannatada ei saanud. “Kõige tähtsam on taastada mõisalaut. See on muinsuskaitse all ning asub Kõljala keskuses,” teab Post.

Juhi sõnul tuleb ettevõte praeguse piimahinnaga ots otsaga kokku, ent remondiraha ei paista kusagilt. “Eks lükkame investeeringud jälle edasi, sest katused peab peale saama,” oskab ta täna vaid öelda.

Kahju ulatub miljonitesse

Osaühing Estonia sai selle talvega lahti tervelt viiest katusest. Ettevõtte juhi Ain Aasa sõnul tõi kõige suuremat kahju Kaasiku farmi katuse purunemine, nii et laut tuli tühjaks teha. Kokku kukkus ka eterniitküün, mis mahutas 500 tonni põhku.

“Kevadel peame hakkama küüne taastama, võtsime juba hinnapakkumised,” ütleb Aasa. “Kui kõik kulud kokku arvata, läheb taastamine maksma kolm miljonit. Hetkel ei kujuta küll ette, kust see raha võtta...”

Kahju kannatanud põllumeeste süüdistamine hooletuses on tänavust talve arvestades ülekohtune.

“Ajasime koos traktoristidega päevade kaupa lund katuselt alla,” räägib Aasa. “Mehekõrgune hang oli katusel, päev otsa loobid lund ja see ei vähene ka mitte!”

Sama jutt on Vändra osaühingu inseneril Peeter Kitsnikul. “Alates vabariigi aastapäevast oleme kümne mehega jutti kaks nädalat katustel olnud, päevas jõudsime pool katust tühjaks ajada,” räägib mees. “Meil on kokku kümme hektarit katusepinda ja mõnes tuisukoridoris oli viis meetrit lund.”

Neist pingutustest hoolimata kaotas ettevõte tänavuse erakordse lumehulga tõttu neli katust. Lisaks kolmele hävinud laudakatusele vajus kokku suur söödahoidla.

Peeter Kitsniku sõnul oli hoidla 48 meetrit pikk, 21 lai ja 8 kõrge ning mahutas 400 tonni heina. Nüüd, mil hein on eterniiditükke täis, ei saa seda enam kellelegi sööta.

Kokkukukkumine saab inseneri selgitusel alguse sellest, et sarikad hakkavad paksu lumekihi raskuse tõttu postide otsas nihkuma ning mingil hetkel sõidabki katus pealt ära.

Söödahoidla on vaja taastada ning laias laastus läheb see maksma miljon krooni.

“Kindlustus lume ja jää vastu ei kindlusta, sest see pole nende meelest loodusõnnetus,” pahandavad põllumehed. “Ei tea, kas neile on maavärinat ja tsunamit vaja?”

Midagi head ei kuulnud kindlustusfirmadelt teisedki kahju kannatanud: Pajusi ABF, Torma POÜ, Härjanurme Mõis, Pae Talu, AS Perevara... Loetelu veniks väga pikaks.

Kindlustusfirmad talve erakordsust ei usu

Juba see, et lumeõnnetusi sel talvel nii palju olnud, peaks kindlustajad uskuma panema, et asi annab looduskahju mõõdu välja. Viimati olevat katused sisse langenud veerand sajandit tagasi.

“Kuna kindlustuse mõte on hüvitada ootamatud ja ettenägematud kahjud, siis kaua aega lumest puhastamata katused selle definitsiooni alla ei mahu. Katustelt lume eemaldamine on iga hoolsa peremehe kohus. Hetkel katustel olev ja pahandusi tekitanud liigraske lumi ei tekkinud katusele üleöö, vaid nädalatega. Leiame, et omanikel on olnud piisavalt aega, et katuse sissekukkumist ennetada.”

Nii vastas Maalehele ERGO kindlustusdirektor Sven Freiberg. Toonilt ja sisult ei erine ka Salva kindlustuse vastus.

“Lume raskuse tõttu tekkinud kahju hoonetele ei ole üldjuhul kindlustusjuhtumiks, sest see kahju ei ole ootamatu ja ettenägematu. Lumi sajab erinevate etappide jooksul ja hooneomanikel on üldjuhul piisavalt võimalusi lume eemaldamiseks katustelt.

Lõppev talv ei ole midagi väga erakordset – Eestis on neli aastaaega ja üks neist on talv,” kinnitab Urmas Kivirüüt Salvast.

Põllumehed on plaaninud abi küsida ka Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.

MESi juht Raul Rosenberg ütleb, et nemad ei saa põllumehi soodustingimustel aidata, kuna Euroopa Komisjon on seisukohal, et ebasoodsad ilmastikutingimused on ettevõtjate äririsk. Seetõttu ei ole lubatud taoliste juhtumite puhul ettevõtjaid toetada ja mingit eriotstarbelist meedet MES rakendada ei saa.

Pärast 1. jaanuari 2010 tekkinud kahju puhul teeb komisjon erandi tingimustes üksnes juhul kui riik tõendab, et hoolimata kõikidest jõupingutustest ei olnud kannatajal end võimalik kindlustada.

Kui ettevõtja soovib pangalaenu abil oma hooneid korrastada, on tal MESi vahendite kasutamiseks kolm tavapärast võimalust: pank laenab MESi vahenditest ja ettevõtja tagatisega; pank laenab MESi vahenditest koos MESi tagatisega; pank laenab omavahenditest MESi tagatisega.

Nii tulebki põllumeestel loota kevadisele suurveele, sest et “lume sulamisest tulenenud pinnavee taseme tõusust tekkida võivad kahjud kuuluvad Salva kindlustustingimuste alusel hüvitamisele, kui hoonele on valitud üleujutuse risk”. (Urmas Kivirüüt.)


Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Põllumajandusministeerium mõistab põllumeeste muret: ei saa vaadata mööda tõsiasjast, et praegusel majanduslikult keerulisel ajal võib igasugune lisakulutus, eriti veel ootamatu rahaline väljaminek, tuua põllumehele kaasa tõsiseid probleeme.

Samas tuleb aga tunnistada, et talv ja lumi ei saabunud Eestimaale üleöö ja viimastel kuudel on inimesi korduvalt hoiatatud tekkida võivate lumekahjude eest.

Tänavune allasadanud lumekogus on küll suurem kui varasematel aastatel, kuid siiski mitte ettenägematu ega anna välja loodusõnnetuse mõõtu.

Lauda- ja hoidlaomanikud, kellel on hoonete katused lume raskuse all sisse kukkunud, saanuks ilmastikuoludest tulenevaid kahjusid vältida ning riik ei saa suhtuda lumerohkusesse kui vältimatusse looduskahjusse.