Eramets pakub väljapääsu
Erametsaliidu ettepanekud pole selles mõttes uued, et metsaomaniku ebaõiglane maksustamine ja metsamaade peatatud erastamine, mis on lülitanud sadu tuhandeid hektareid metsamaad normaalsest majandamisest välja, on teemad, mida räägitud mitu aastat.
Mõlema probleemi võti on poliitikute käes ja mõlemal juhul pole poliitikud julgenud selgeid otsuseid langetada.
Nüüd, kui majandus on jätkuvas langustrendis, võib probleemidest mööda vaatamine hakata hoopis valusamalt kui mõnusatel aegadel poliitikute renomeele mõjuma. Erametsamehed loodavad, et mõistus võidab.
Tuntud tagurpidikäik
Meie muidu varmalt välismaalt šnitti võtvad poliitikud on hoidnud oma silmad ja kõrvad kõvasti kinni selle suhtes, mis toimub Soome ja Läti metsanduses. Mõlemas on tehtud tuntud tagurpidikäiku ehk maksude vähendamisega saavutatud maksulaekumiste suurenemine metsas tegutsejate suurema aktiivsuse arvel.
Füüsilisest isikust metsaomanike (Eestis enamik neist) puidutehingute tulumaksu kaotamine, nagu Lätis, oli erakondades lausa päevakorral enne viimatisi Riigikogu valimisi 2007. Kui võimule saadi, raatsiti maksuvabastus anda vaid FIEdest metsomanikele (5% metsaomanikest) tulu
45 000 krooni ulatuses.
Metsa majandamise eripära on, et 60-80 aastat pannakse metsa raha sisse (istutamine, noorendike hooldus, ulukitõrje, esimesed harvendused jne) ja üks kord saja aasta sees (lageraie) võetakse raha välja. Kui FIEst metsaomanik saab, siis tema võib tulust maha arvata vähemalt viimatised kulutused, aga füüsilisest isikust (see tähendab - mitteettevõtja) metsaomanik maksab tulumaksu täie rauaga kogu tulult.
Nagu ütleb maaülikooli asjatundja Paavo Kaimre, on tulumaks metsanduses pakkumist vähendav maks ning Eestis on see ka nähtav - raiemahud on kahanenud peaaegu poole peale. Metsaomanike elujärg on paranenud ja kui otsest hädavajadust metsa raiuda pole, võidakse mets jätta lihtsalt seisma.
Tulumaksu kaotamine mõjuks puiduturgu elavdavalt, pakkumist suurendavalt ja metsasektor tervikuna tooks riigikassasse mitu korda rohkem raha kui metsaomaniku tulumaksu kaotamisega kaotataks.
Kui Eestis vabastataks 2009. aastal füüsilisest isikust metsaomanikud puidutehingute tulumaksust, jääks riigil hinnanguliselt (Kaimre, Hepner 2008) saamata 48 mln krooni. See miinus riigieelarves saaks kaetud juba 10% raiemahu suurenemisega füüsiliste isikute metsades.
Mida ütles Briti majanduskommentaator Hamish McRae hiljuti ETVs?
Et Eesti kindlasti tuleb majanduslangusest paremini välja kui mõni teine riik tänu oma väiksusele, mis võimaldab paindlikkust, eriti maksupoliitikas!
Seni on meil kärbitud 2009. aasta riigieelarvet, kuid paindlikust maksupoliitikast, millest tuleva kasu märkamiseks tuleks mõni aasta ettepoole vaadata, pole midagi kuulda.
Eesti maareform ei ole läinud nii, nagu plaaniti. Osa endistest talumaadest lihtsalt seisab, kuigi plaanide järgi (metsaasjus on plaan kirjas ka Eesti metsanduse arengukavas) pidid need kõik minema erakätesse tagasi.
Edasimineku takistaja
Statistilise metsainventuuri (SMI) 2007. aasta andmete järgi oli Eestis reformimata metsamaid umbes 400 000 ha. Praegu eelistab keskkonnaministeerium rääkida 150 000-200 000 hektarist. Võimalik, et SMI arv on kahanenud kaitsealade (neid metsi enam ei erastata) või riigi (RMK) kasutada jäetavate metsatükkide võrra.
Nii või teisiti on peatatud maareform lülitanud osa metsi majandamisest välja - keegi neid ei hoolda, sealt ei tule puitu, ja talumehed, kes on soovinud oma majapidamisse metsamaid juurde osta, on saanud riigi käes olevatest omanikuta metsadest ainult unistada. Ka need seisvad metsamaad tähendavad riigile maksutulu mõttes miinust, kui arvestada maaettevõtjate sundseisu (tahaks tegevushaaret laiendada, aga ei saa) ja metsasektorit tervikuna.
Metsamaade müük annaks otsest tulu riigieelarvesse. Teisalt oleksid ostjad sunnitud võimalikult ruttu raietega alustama, sest tehtud kulutused vajavad korvamist.
Raha tuleks
Nii tulumaksuvabastus kui reformimata metsamaade kiire erastamine tooks seega metsade majandamisse elavnemist, mis omakorda tooks turule suuremat käivet ja tekitaks riigile täiendavat maksutulu.
Maade erastamisel, mille eelkäik võiks olla maksuvabastus (potentsiaalsetele erastajatele jääks rohkem raha kätte), rõhutab erametsaliit, et eelis tuleks anda piirinaabritele. Siht on, et oleks võimalus metsaomandeid suurendada (Eesti metsanduse häda on killustatus).
Käive ja maksutulu on asjad, mida Eesti riik praeguses majandusolukorras hädasti vajaks. Vastuväide võiks metsanduse vallas olla, et mis kasu sellest oleks, kui puidu ostjad on turul tagasi tõmbunud ja hinnad alla lasknud.
Vähemalt metsasektoris on märke, et madalseis võib kellelegi ka kasulik olla. Pead on tõstnud kodumaine väikeettevõtlus. Kui puiduturul alles hiljuti oli toormekriis, dikteerisid turgu ja hinda suured kokkuostjad. Nüüd, kui suured arutavad, kas sulgeda oma tehaseid Brasiilias, Soomes või Kesk-Euroopas, on tekkinud olukord, kus väiksemad ettevõtjad puidule ligi pääsevad.
Madalseis võib anda õppetunni, mis sunniks hindama oma väikeettevõtluse väärtusi.
Kui midagi ei muudeta ja kõik jääb endiselt n-ö vaba turu teha, jätkub tammumine surnud ringis, mis majanduskriisi tingimustes on veel negatiivselt võimenduses: puidutööstus pole küllalt konkurentsivõimeline ega suuda eksportida, sest tooret hankida on ebaefektiivne ja kallis; metsakasvatajad ei saa ega tahagi puitu vajalikus koguses raiuda, sest tulust läheks suur osa maksudeks jne.
Majanduse ja eriti veel väliskaubanduse üks tähtsaid ressursse jääb metsa seisma ning Eesti tarbijate enamik teab jätkuvalt, et raie on mõrv, ja puidust tooted, mida nad kasutavad, on taeva and.
*Selle kirjutise aines on pärit jutuajamistest erametsaliidu juhtidega ning materjalidest, millega erametsaliit ja metsatööstusliit käisid eelmisel nädalal keskkonnaministeeriumis metsasektori hetkeolukorda arutamas.
