Erametsade servas asuvad kenad lõkkepaigad
Üks neist, kes on Erametsakeskuse kaudu kasutamas metsatulekahju ennetamise investeeringutoetust (meede 1.5.3.), on Vändra valla metsaomanik Mihkel Jürisson. Tema firma OÜ Jürmets metsades on valmimas viis lõkketegemise ja suitsetamise kohta.
“Sellega olen tegelnud viimased poolteist kuud. Ükski neist kohtadest pole veel päris valmis,” ütles Mihkel Jürisson.
Põhirajatised on kõik siiski juba näha: laud ja pingid koos katusealusega, madalad pingid tulevase lõkkealuse ümber, kaanega kastid liivatünni ja prügikasti jaoks ning infostend. Peale selle lähedale tehtud tuletõkkeribad.
Lõkkealused ja spetsiaalsed suitsu kustutamise torud on veel paika panemata, samuti kogu teave, mis infostendile läheb.
“Praegu mõtlen näiteks, kuidas peaks välja nägema tuleohumärk, mis stendile tuleb panna,” ütles Jürisson.
Marjakohtade juures
Mõte selliseid avaliku kasutuse paikasid rajada tuli Mihkel Jürissoni sõnul ikkagi sellest, et on võimalik toetust saada. “Ainult oma raha eest oleksin neid vast ikka teinud, aga siis ehk vaid oma jaoks paari paika, mis metsas on endale eriti südamelähedased,” rääkis mees. “Avalikuks kasutuseks mõeldud paikasid poleks nii palju ilma toetuseta võimalik teha olnud.”
Üks tingimus on, et toetusrahaga rajatava paiga juurde jääb vähemalt viie hektari suurune metsamassiiv. See ja metsa külastatavus olid kohavaliku põhiajendid.
“Näiteks siin on väga head marjakohad, kus vahel on nii palju rahvast, et kümme inimest on korraga vaateväljas,” rääkis Mihkel Jürisson ühes oma uues lõkketegemispaigas, kus istudes jääb vaatevälja suur lage ala elektriliinide all. See on ka koht, kuhu Jürisson soovitab minna inimestel, kes on tema poole pöördunud vihtade tegemise sooviga.
Kuigi töö on veel pooleli, olevat märgata, et istumispaigas on juba oldud. Näiteks oli ühel päeval keegi metsamineja sinna jätnud ka oma jalgratta.
Pinnasetöödele saab toetust platsi enda ja auto parkimise platsi tarvis.
Ent ühes teises paigas, kus oli olemas ka vana tuletõrje veevõtutiik, oli võimalik rahastust küsida ka juurdepääsutee kordategemiseks.
Tiik uppus võssa
Nõukogude ajal metsa rajatud tuletõrje veevõtukoht, mille kõrval nüüd värske istumispaik, jõudis Mihkel Jürissoni omandusse pikapeale. Ta rääkis, et kui see mets oli müügis, pretendeeris temagi ostjaks, kuid hind kasvas kolmekordseks ja polnud võimalik osta.
Ostjad raiusid ilusama metsa maha ehk “tõmbasid selle siledaks”, nagu metsamehed ütlevad. Pärast sellist metsakasutust oli maa varsti jälle pakkumisel.
“Lõpuks sain niisiis ma selle endale, aga tiigi koht oli nii suure võsa sees, et kui poleks selle olemasolust teadnud, poleks seda üles leidnudki,” muigas Mihkel Jürisson, lisades, et selliseid “siledaks tõmmatud metsi”, mida on tulnud korda teha ja taasmetsastada, on ta metsaomanduse hulgas siiski vähemus.
Tiik ise oli nii hästi säilinud, et seda polnud vaja süvendada, kuid eraldi kaev, mis mõteldud tuletõrjeautodele veevõtupaigaks, tuli võsast välja raiuda.
Kolmas paik, kuhu Mihkel Jürisson on ilusa istumiskoha rajanud, jääb OÜ Jürmets kruusakarjääri lähedale. Mees ütles, et pärast karjääri kasutuselevõttu on märgata, kuidas inimesed on seal piirkonnas hakanud rohkem metsas liikuma. “Siin on küll marjulisi, küll koeraga jalutajaid ja jooksjaid. Inimestel on vist huvitav vaadata, kui kusagil midagi ette võetakse.”
Just selles paigas rääkisime lõkketegemiskoha katusealuse all pinkidel pikemalt juttu. “Päris mõnus oli istuda, ma pole seni veel seda ise teinudki,” naeris metsaomanik.
Tellitud tööd
Mihkel Jürisson sai meetmetoetust eelmise aasta korra järgi, tänavu on tingimused mõneti muutunud. “See käis nii, et esitasid projekti ja nelja kuu vältel said teada, kas taotlust rahastatakse. Eelmise aasta korra järgi oli võimalik saada maksimaalselt 65 000 krooni ühe koha jaoks ja see oli siis 60 protsenti kuludest,” selgitas Mihkel Jürisson.
Omaosalus tuleb ise maksta.
OÜ Jürmets metsade istumispaikades on kõik rajatised, mida üldse on võimalik selle toetuse abil rajada. Kõik puidust asjad on tellitud teiselt firmalt. See paraku on meetme eripära, et näiteks omatehtud pinkide jaoks toetust ei saaks, kuna selle kulu kohta pole võimalik dokumente esitada.
“Kooskõlastusi oli vaja ka omajagu — päästeamet, keskkonnaamet ja teede asjus tuli kooskõlastada vallaga,” rääkis Mihkel Jürisson. “Õnneks polnud vaja projekti, kuna neid rajatisi ei käsitleta ehitistena.”
Paraku saavad seda toetust küsida vaid need, kelle metsad jäävad maakondadesse, kus suur või keskmine tuleoht — Harjumaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa, Võrumaa, Läänemaa ja Valgamaa.
