„Looduskaitsepiirangud sihtkaitsevööndis on sedavõrd suured, et sisuliselt on tegemist maa sundvõõrandamisega. Võimalus maa riigile müüa on seni jäänud siiski pigem teoreetiliseks, sest raha vähesuse tõttu on omanikul tulnud selleks järjekorras oodata keskmiselt kaheksa aastat.“

Maa müük ei ole tema sõnul kindlasti maaomaniku prioriteet ega tohiks seda olla ka riigi jaoks, kuid nüüdsest peaks maade riigile müümine sujuma vähemasti kiiremini: 2017. aastal on selleks ette nähtud kolm miljonit ja alates 2018. aastast neli miljonit eurot.

Muudatuse tulemusena hüvitatakse omanikele keskkonnateenuseid senisele lisaks 5000 hektaril sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal; ühe hektari rangelt kaitstava metsamaa kohta makstakse 110 eurot kalendriaastas.

„Selline kompensatsioon katab metsa majandamisest saadava tulu umbes poole ulatuses, pool üldisest hüvest jääb siiski metsaomaniku kanda. Enamikus lähiriikides on keskkonnateenuste tasumäärad metsaomanikele oluliselt suuremad,“ selgitab Eesti Erametsaliidu juht.

Hüvitist makstakse Maaelu arengukava vahenditest ning taotlusi saab esitada SA Erametsakeskusele ajavahemikul 4. aprillist kuni 22. aprillini. Hüvitise taotlemisel on abiks ka piirkondlik metsaühistu.