Heina hoolikalt liigutav mees loodab panna selle paari päeva pärast rõuku.

Miksonil on kodutalu juures pisike heinalapp, oma paarkümmend meetrit laiust ja kaks korda sama palju pikkust. See on kogu maa. Teised talud tihedalt ümberringi, seepärast.

"Kunagi, kui lehma veel pidasin, andis majand mulle heinamaa eemalt," seletab pensionärist heinaline.

Heina niitis Mikson maha, et mitte põllukest hukka lasta. Heinast teeb ta ämma sigadele talveks rohujahu. Ämm elab viie kilomeetri kaugusel.

"Olgu või nii vähe heina teha, kahe rõugu jagu, heinaaja tunne tuleb ikka," muheleb mees ja lubab õhtul hakata redeleid kokku lööma. Vanad on pehkinud. Usub, et jõuab vajaminevad kaks redelit õigeks ajaks valmis.

Mullune hein päästab välja

Heinarõuke näeb nüüd Eestis haruharva. Silo ja rullihein on tõrjunud need kõrvale. Nii on ka 30 piimalehmaga Silla talus Kesk-Eestis Imavere vallas, kus Väino ja Hille Põder teevad silo ja heina, mõlemat enam-vähem võrdselt.

"Silo on juba tehtud ja hein ka, nii palju kui seda oli. Nüüd on vaheaeg," räägib taluperemees Väino Põder.

Põderi sõnul oli põua ja külmade tõttu heinakasv kasin. Heal aastal õnnestub teha 400-500 rulli heina, aga seni on vaid 160 rulli. Kui ädalast midagi juurde saabki teha, jääb see poole jagu mullusest ometigi vähemaks. "Päästab, et heast mullusest aastast on veel 150 rulli järel, seepärast me talve ka ei karda."

Silla talu, mille ETKL tunnistas läinud aastal ülemaalises võistluses "Eesti parim talu 2007" põllumajanduslikus tootmises kolmanda koha vääriliseks, on igal aastal heinamaid uuendanud. Samas kasutavad nad väetisi vähe.

Peremehe hinnangul tuleb väetist mõistusega kasutada. Liigne väetamine mõjub läbi söötade loomade tervisele, nüüd juba oma kalliduse tõttu rahakotilegi. Rulliheinaks läheb peamiselt harilik karuhein, närvutatud siloks punane ristik.

Vajaminevast silost puuduva koguse loodavad nad suures osas siiski kätte saada teisest niitest.

Hiiumaa mehel Mati Vallikivil Käina vallas Kalda talus ootab oma talvist ninaesist paarsada looma. Esimesest niitest lõpetas Vallikivi siloteo enne jaani, praegu teeb heina. Nii hein kui silo on rullides.

"Põud pani meie saarel suure põntsu, sööta saame tavalisest oma kolmandiku vähem," iseloomustab 450 ha maid kasutava talu peremees.

Sead rikuvad silo

Loomadele on talveks vaja vähemalt 1500 rulli silo ja üle 3000 rulli heina. Aga esimesest niitest ei saadud 500 rulligi silo, kolmandikkugi mitte.

"Nüüd sadas ja vajaliku siloportsu peaks kätte saama. Ehk õnnestub natuke kolmandatki niidet teha, kuigi tavaliselt olen piirdunud kahe niitega ja siis loomad peale lasknud," loodab Vallikivi.

Kurvem on olukord heinaga - 3000 rullist on tehtud kõigest paarsada. Selge, et heinanormi täis ei saa. Ometi on mees optimistlik ega kavanda hakata loomi vähendama. Järel on natuke heina veel eelmisest aastast ning eks tule talvel rohkem söötadega kombineerida.

Vallikivi peab tähtsaks rohumaade pidevat uuendamist, sellele kulutatu tasub end kuhjaga ära. Samas ei kasuta ta oma põldudel üldse väetisi. Õigemini kunstväetisi. Ütleb, et pole selleks rahagi. Ja mahetootmise entusiastina ei pea seda ka õigeks. "Sõnnik on õige põlluramm," teab ta.

Kalda talu on küll nime poolest Kalda, kuid asub Kesk-Hiiumaal ning merd ei paista kusagilt. Kui jõuaks, oleks ehk ühest hädast prii. Vallikivi kirub metssigu. Nood on kõik tema põllud üles tuhninud. Ei olevat ühtki, mis segamini pole löödud.

"Kui mättad ja muld silorulli sisse lähevad, läheb ka silo mädaks, eriti kui mõni suurem mullakamakas sinna satub, sead on ikka sügavalt tuhninud," muretseb mees.

Eesti teises nurgas Võrumaal lõpetab Väimela POÜ esimest niidet.

Väiso küla põllul tuuritab Hillar Hääl oma haagiskoguril, vedades massi Väimela lautade juurde 1000 tonni mahutavasse siloauku.

"Me vara ei alustanud, heina kasv oli aeglane, esimene niide annab tänavu tavalisest 25-30% vähem välja," räägib Väimela POÜ juhatuse liige Kalmer Kongo.

Kui eelmisel väga heal heina-aastal saadi hektari kohta 20 tonni ringis massi, siis nüüd 10 kuni 15 tonni. Vähem eeskätt just savistelt maadelt, mis on põuatundlikumad.

Vihmal oli kulla hind

Väimelas ootab talvesööta üle 900 looma. Tavaliselt on esimese niite järel tublisti üle poole rohusöödast olemas, aga tänavu on seda poole jagu. Ent Väimelaski loodetakse ädalatele, mis tõotavad head lisa. Vahel on just esimese niite järel põud tulnud ja ädalad jäänud kiduraks.

Väimela POÜ loomadele tuleb teha Kongo sõnul talveks vähemalt 7000 tonni silo. Põhiliselt närbsilo. Natuke varutakse loomadele ka kuiva heina, nii paarisaja tonni ringis. Vasikatele või siis rohuks loomadele, kel tervis jukerdama kipub.

Eesti suurimaid põllumajandustootjaid AS Tartu Agro peab talveks rohusöötasid varuma ligemale 2900 peale. Karjas on ligi 1200 lehma, ülejäänud noorloomad.

"Rohusöötasid on vaja koos maisiga vähemalt paarkümmend tuhat tonni, kuid esimene niide andis tavalisest kolmandiku vähem," hindab olukorda agronoom Irene Olak.

"Kuivaga ei saanud ka väetistega mängida, et rohukasvule hoogu anda, pealtväetis ei mõju," jätkab ta. "Andsime oma põldudele esimese niite järel vedelsõnnikut, see aitas ja siis tuli ka vihm otsa ning nüüd on need hirmud, et sööta napiks jääks, kadunud."

Agronoomile meenub 2006. aasta, mis oli veelgi põuasem ja hirm suur, sest siis jäi ka teine niide viletsaks.

Ent nüüd on vihma tulnud juba nii palju, et kohati juba liiastki.

Esimene niide on tehtud, mõne aja pärast läheb lahti teine.

Peamiselt tehakse Tartu Agros silo. Kuiva heina osakaal on väike. Söödavarumise lõpetab mais, mis jõuab koristusikka septembris.

"Senised proovid näitavad, et sööt on kvaliteetne," on Olak rahul.  


LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

Heina kasvuaega langes mitu ebasoodsat tegurit. Kuivusele lisandusid sagedased öökülmad. Nii oli hein siin-seal madal ja paljudes kohtades hõre. Kui tavaliselt annab esimene niide suurema osa rohusöötadest, 60% ringis, siis tänavu jäi see nigelamaks.

Jaanipäevaeelsest ajast olud paranesid ja vihma sai terve Eesti. Mitmes kohas sadas juuni lõpuks alla üle kahe kuunormi vihma.

Nii peaks ädalate kasvuks olema head tingimused, seda enam et hilised ristikud veel alles kasvavad.