Esimene põllumajandusfirma börsile?
Viimasel ajal on Delfis ja teistes portaalides levinud uudis, et suure tõenäosusega tuleb investeerimispankur Joakim Heleniuse osalusega Trigon Dairy Farming lähiajal avaliku aktsiamüügiga Tallinna börsile.
Oletused toetuvad tõigale, et Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel on kutsutud sel reedel ühe uue börsiletulija lõunasöök-presentatsioonile. Avalikkuses ei ole Joakim Helenius seda oletust seni ümber lükanud ega ka kinnitanud.
Samas on Trigon Agri ja Trigon Capitali esindajad juba pikemat aega näidanud üles suurt huvi Eesti piimatootmisse investeerimise vastu ja rõhutanud selle suurt potentsiaali.
Märtsis loodud Trigon Agri tütarfirma Trigon Dairy Farmingu nõukogu liige Ülo Adamson märgib oma vastuses Maalehele, et Ida-Euroopas, Ukrainas ja Venemaal on üsna tavaline, et põllumajandusettevõtted on noteeritud Euroopa börsidel.
Näiteks on need noteeritud Stockholmis, Londonis ja Varssavis. Selleks, et saada lähe-male laiemale ringile investoritele.
Eestis oleks põllumajandusettevõtte börsiletulek uus sündmus, millele hinnangut andes jäävad siinsete põllumajandustootjate esindajad napisõnaliseks ja äraootavaks.
“See oleks Eestis uus kogemus, eks tulevik näitab, milline investorite huvi on,” nendib Tartumaa suurima põllumajandusettevõtte AS Tartu Agro juht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Aavo Mölder. “Kes teab, võib-olla pole investoritel raha mujale paigutada.”
Siinsed põllumehed vaatavad kõrvalt
Mölder tunnistab, et Eesti põllumajandustootjatel puudub praegu võimalus oma raha aktsiatesse paigutada.
“Kes on oma tootmisesse investeerinud, on võlalõksus ja tegemata investeeringuid on veel palju,” selgitab ta.
Tartumaa Põllumeeste Liidu juht ja Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra ütleb samuti, et Trigoni börsiletulek Eesti põllumehi ei puuduta, sest nemad neid aktsiaid kindlasti osta ei jõua.
“Ka mitte suuremad ettevõtjad, sest neil on piisavalt muret enda ettevõtetega,” põhjendab Sõrra, lisades, et tal ei ole midagi selle vastu, kui põllumajandusettevõtted uute investeeringute toel arenevad.
Sõrra nendib, et enne masu oli väljaspool sektorit tegutsevate investorite huvi põllumajanduse vastu suur ja nüüd hakkab huvi tasapisi taastuma.
Ülo Adamson tunnistab, et Eesti piimasektor on väga huvitav nišš, kus tegutseda. Ühelt poolt kasvab maailma rahvastik ja sissetulekud, teisalt suureneb inimeste teadlikkus tervislikust toitumisest. Samal ajal seab loodus piimatootmisele piirid.
“Piimatoodete järele tekib suur ja pikaajaline globaalne nõudlus, ja riigid, kes suudavad neid tooteid efektiivselt ja konkurentsivõimeliselt toota, saavad kasu,” ütleb Adamson, kes toob esile, et Eesti kõrgelt arenenud piimasektor täitis 1980ndatel pool Peterburi nõudlusest piimatoodete järele.
“Eestil on piimatootmiseks sobiv kliima ja vajalik know how, see on viinud Eesti piimafarmid suurima tootlikkusega ja kuluefektiivsemateks piimatootjateks euroliidus,” lisab Adamson.
Eesti on piirkonna piimatootmise lipulaev
Läinud aasta lõpul Tallinnas toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil “Eesti põllumajanduse võimalused” tõstis Joakim Helenius Eesti konkurentsieelistena esile head maad ja geograafilist asendit, juurdepääsu vajalikule infrastruktuurile ja personalile, samuti madalaid tootmiskulusid.
Märtsis Olustveres toimunud seminaril rõhutas Trigon Dairy Farmingu juhatuse liige Raul Toomsalu samuti, et Eesti paistab silma produktiivseima tööstusliku piimatootjana euroliidus.
Eesti eelistena tõi ta välja tugevaid ja pikaajalisi traditsioone piimatootmisel, head asukohta toorpiima defitsiidiga turgude lähedal, kõrget tootlikkust, piima kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja madalat põllumaa hinda, võrreldes muu Euroopaga.
“Praegu toodetakse Eestis üle 30 protsendi piimast 33 farmis, neist igaühes on üle 500 lüpsilehma. Sellist tõhusat suurtootmist Soomes ja Rootsis ei ole,” tõi ta välja.
“Kliima tõttu on piimatootmine Eesti prioriteet ja ega Eesti tootjatel muud valikut eriti olegi,” arvab ka Aavo Mölder. Tema hinnangul on linnu- ja sealihatootmisel Eesti põllumajandustootjad lootusetult rongist maha jäänud.
“Siinne kliima sobib ka lehmadele ja suured karjad aitavad kaasa tehnoloogiliste uuenduste sisseviimisele,” möönab ta.
Trigon Agri ja Trigon Dairy Farming
- Trigon Agri on Euroopa üks suuremaid piima ja teravilja tootmisega tegelevaid ettevõtteid, tegutsedes Eestis, Ukrainas ja Vene Föderatsioonis.
- Ettevõtte kasutuses on 170 065 hektarit maad.
- Kogu lüpsikari on 1717 lehma (kavas suurendada 2400ni 2011. a jooksul), mis asub kolmes modernses lüpsilaudas (kaks Eestis, üks Peterburi lähedal): Kaiu farm (612 lüpsilehma), Kärla farm (609), Peterburi farm (545 lüpsilehma).
- Ettevõte asutati mais 2006 algkapitaliga 20 miljonit eurot.
- Trigon Agri piimatootmise segmendi kogutulu Eestis ja Loode-Venemaal oli mullu 5,4 miljonit eurot.
- Stockholmi börsil noteeritud Trigon Agri teatas märtsis, et lahutab emafirmast piimatootmise segmendi ning kaalub loodava firma viimist börsile.
- Trigon Agrist eraldatud ja Eestis registreeritud aktsiaseltsi Trigon Dairy Farming juhatuse liikmed on Raul Toomsalu ja Margus Muld. Nõukogu liikmed Joakim Helenius, Ülo Adamson ja Konstantin Kotivnenko.
- Trigon Dairy Farmingu kapitali suurus on 1 970 731 eurot.
Allikas: www.trigonagri.com
