Esimesed robotlaudad pärast masuaega
Autokuudi värav lahti, lehmad maha ja uute järele. Nii iga päev umbes neli korda, kuni kõik Alliku vana lauda lehmad on lõast vabad ning uude lüpsilauta kõndima, sööma ning robotis käima lastud.
Lehmi on paari nädala eest tööle hakanud lauta jõutud ümber kolida 150 ringis. Teist sama palju on veel tuua ja robotis käima õpetada. See võtab veel paar nädalat. Kokku hakkab lehmi lüpsma neli robotit.
Selleks et uusi lehmi kergem robotisse suunata oleks, ehitati n-ö õppeala. Sinna pannakse lehmad, keda alles robotis käima harjutatakse.
“Esialgu tuleb neile tee robotisse selgeks õpetada,” räägib AS TACi juhataja Olev Aavik. “Umbes kolm korda tuleb ajada, siis hakkavad juba ise proovima.” Ta lisab, et siiani on olnud vaid üks lehm, kes tahtis roboti laiali lammutada. See viidigi vanasse lauta tagasi.
“Kui me oma teises laudas Lokutal 15 aasta eest lehmi lüpsiplatsile ajasime, oli asi hoopis hullem,” meenutab Aavik, viidates sellele, et lehmadele hakkab robotis käimine üsna kiiresti meeldima. Eks oma osa ole ka harjumisajaks Soomest ostetud granuleeritud jõusöödakontsentraadil, mida lehm saab vaid robotist.
Esialgu kaaluti TACis, kas ehitada uus laut lüpsiplatsiga või osta robotid. Et ehitada tuli, oli selge: vanad laudad hakkasid juba kaela kukkuma.
Platsilaut pole odavam
Kui kalkuleerima hakati, selgus, et robotlaut koos sisseseadega läheb kallimaks vaid viiendiku võrra.
“Mulle ei meeldi kohe üldse külmlaudad, meie kliimasse nad ei sobi,” on Aavik kindel. Tema uus laut on sändvitšpaneelidest, katusehari pole lahtine, vaid ventilatsioonikorstnatega ning akende ees on makroloonkardin.
Mees loodab, et ka külma ilmaga on sellises laudas vähemalt 6 kraadi sooja. Robotid, milles piim ja vesi kogu aeg liikumas, ju miinuskraadidega töötada ei saagi.
Enne otsustamist, mis firma lüpsirobotid valida, käis Aavik läbi peaaegu kõik Eestis töötavad robotlaudad, nii suured kui väikesed. Otsus DeLavali lüpsirobotite kasuks tekkis viimasel minutil, kui müügimehed tegid väga soodsa pakkumise. Lisaks hinnale kallutasid kaalukaussi ka selle firma teenindus ja valmidus tellijaga kaasa mõelda.
Sampo pakkus ise laenu
Vastse-Kuuste POÜ juhatuse esimehel Kalle Neevel oli juba kevadel selge, et tema võtab Lely robotid – naabrimehe, talunik Aivar Alviste laudas töötavad need hästi. Seetõttu valmis ka äriplaan vana lauda rekonstrueerimiseks ja kolme roboti ostuks kiiresti.
Kui Neevel PRIA jah-sõna käes oli, ei keeldunud ka pank laenu andmast. Kevadel hakati ehitama ja augustis läksid lehmad robotlüpsile. Praegu on lehmade keskmine päevatoodang robotlaudas 28 kilo.
Kalle Neeve ütleb, et peamine põhjus, miks ta otsustas robotlauda kasuks, oli see, et korralikke lüpsjaid oli raske leida.
Olev Aavik aga muigab selle üle, sest temale pakkus Sampo Pank ise laenu. Aastate eest ostis ta oma firma aktsiaid kokku ja oli selleks laenu võtnud. Kuna see laen sai makstud ja väljaostetud varast – hoonetest, 1500 maahektarist ja 1000 veisest – piisas tagatiseks, sai ettevõte nüüd uue laenu. See aitas lauda üles lüüa. Praegu oodatakse PRIA investeeringutoetust, et veel võlgu olevad tööd ära tasuda. Kümnemiljonine laen tuleb tagasi maksta 5 aasta jooksul.
Lisaks on Türi-Alliku uue laudahoone juurde ehitatud suur 8000kuupmeetrine lägahoidla. See mahutaks poole rohkem kraami, kui laudast praegu tuleb. Aavikul on mõttes edaspidi uuele laudale teine samasugune pool juurde ehitada ning ka Lokuta lehmad Türi-Allikule koondada.
Kas see õnnestub, oleneb taas piimahinnast.
