Esimest korda digestaadiga põllule

Eelmisel reedel käis Voore Farm OÜs põldude väetamine. Kuid selleks ei kasutatud mineraalväetist ega sõnnikut, vaid Vinni biojaama digestaati.

Digestaat on vedelsõnnikul töötavates biogaasijaamades tekkiv kääritusjääk. Kui gaasist toodetakse soojust ja elektrit, siis kääritusjääk läheb väetus-
ainena põllumeestele tagasi.

Teooria järgi on kääritusjäägi laotamisel lämmastiku kaod väiksemad, kuna digestaat imendub kiiresti mulda. Samuti omastavad taimed seda paremini.

Voore Farm on üks neist, kelle sõnnikut Vinni biogaasijaam kasutab. Kui sõnnik on käärititest läbi käinud, pumbatakse jääk hoidlasse ning tsisternid veavad selle põldudele.

Voore Farm ostis kevadel endale uue lägalaoturi, mis virtsa otse pinnasesse viib. Sama masinat kasutatakse digestaadi jaoks.

“Praegu andsime Vinni biogaasile nii läga kui tahesõnnikut, et nad jaama käima saaksid. Edaspidi vaatame, mida virtsaga teeme, kas paneme otse põldu või laseme biogaasijaamast läbi,” ütleb Voore Farmi omanik Indrek Klammer.

OÜ Estonia ja Nelja Energia koostöös läinud aastal käivitatud Oisu biogaasijaama kääritusjääk jõuab tänavu samuti esimest korda põldudele. Biogaasijaama juhataja Jaanus Marrandi sõnul kogub ettevõte digestaati alates detsembrist ja sel kevadel moodustab digestaat suurema osa OÜ Estonia põldudele laotatavast vedelväetisest. Aine laotatakse küntud mullale.

Ka aastas 100 000 tonni sõnnikut töötleva Aravete biogaasijaama jääk jõuab väetisena sel kevadel esimest korda põllule.

Esialgsed digestaadiproovid on kõigil kolmel jaamal tehtud, ent täpseid tulemusi need veel ei anna. Selleks on vaja suuremat kogust, rohkem proove, pikemat seismisaega jms.

Aravete Agro taimekasvatusjuht Andres Kalle nendib, et esimesed proovid, mis võeti Aravete biojaama veel soojast kääritusjäägist, näitasid selle suuremat lämmastiku-, kaaliumi- ja fosforisisaldust kui vedellägal. Kalle sõnul laekuvad sellel nädalal esimeste proovide tulemused seisnud digestaadi toitainesisalduse kohta. Seda, kuidas termiliselt töödeldud vedelsõnnik põldudele ja saakidele tegelikult mõjub, näeb tema sõnul sügisel.

Keskkonnasõbralikust põllumajandusest loe ka järgmisel nädalal ilmuvast Maamajandusest