Esmakordselt Eestis: eesti hobuste ratsatraav

 (6)
                     
Esmakordselt Eestis: eesti hobuste ratsatraav
Foto: Ago Ruus

Neljapäeval, 30. juunil sai Tallinna Hipodroomil teoks juba eelmisel aastal hoo sisse võtnud üritus - eesti hobuste ratsatraavi võistlus.

Stardis oli kaheksa puhtatõulist eesti hobust – kõik pärit ühest ja samast Raplamaa tallist, mille omanikuks Jelena Lagutina.

Esialgu oli näha mõningastt võõristust nii hobuste poolel kui ka pealtvaatajate seas, aga kui stardiauto võistlejad stardisirgele tõi, läks tõsiseks jõuprooviks lahti. Enne võistlust oli suurimaks probleemiks, kas eesti hobune suudab  ikka jääda traavile ega kipu galopeerima nii pikal distantsil. Ratsanike põhiülesandeks saigi hobuste vaoshoidmine ja kihutamisele seekord eriti ei mõeldud.

Pealtvaatajate hulgas oli kuulda sõbralikku tögamist – „paksud“ eestlased on tulnud jalutuskäigule!

Monté-jooks on ratsatraav, kus kogu distantsi peavad ratsanik ja hobune läbima traavis. Ratsanikult nõuab aga traavi sõitmine suuremaid oskusi kui galopi kihutamine.

Võistlusest saab pikemalt lugeda ja selle käigust fotoreportaaži vaadata Eesti Hobuse Kaitse Ühingu kodulehelt.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.