Esmakordselt Eestis: eesti hobuste ratsatraav

 (6)
                     
Esmakordselt Eestis: eesti hobuste ratsatraav
Foto: Ago Ruus

Neljapäeval, 30. juunil sai Tallinna Hipodroomil teoks juba eelmisel aastal hoo sisse võtnud üritus - eesti hobuste ratsatraavi võistlus.

Stardis oli kaheksa puhtatõulist eesti hobust – kõik pärit ühest ja samast Raplamaa tallist, mille omanikuks Jelena Lagutina.

Esialgu oli näha mõningastt võõristust nii hobuste poolel kui ka pealtvaatajate seas, aga kui stardiauto võistlejad stardisirgele tõi, läks tõsiseks jõuprooviks lahti. Enne võistlust oli suurimaks probleemiks, kas eesti hobune suudab  ikka jääda traavile ega kipu galopeerima nii pikal distantsil. Ratsanike põhiülesandeks saigi hobuste vaoshoidmine ja kihutamisele seekord eriti ei mõeldud.

Pealtvaatajate hulgas oli kuulda sõbralikku tögamist – „paksud“ eestlased on tulnud jalutuskäigule!

Monté-jooks on ratsatraav, kus kogu distantsi peavad ratsanik ja hobune läbima traavis. Ratsanikult nõuab aga traavi sõitmine suuremaid oskusi kui galopi kihutamine.

Võistlusest saab pikemalt lugeda ja selle käigust fotoreportaaži vaadata Eesti Hobuse Kaitse Ühingu kodulehelt.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (6)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Põltsamaa Felix ostab tänavu kokku 1200 tonni eestimaist kurki
Kurkide kasvataja Viljandimaalt Anneli Steinbruch ja Põltsamaa Felixi ostuspetsialist Leo Dapon
Põltsamaa Felix ostab sellel kurgihooajal kodumaistelt kurgikasvatajatelt kokku üle 1200 tonni kurki.
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.