Esmaspäev kattis koristamata rapsipõllud lumega
“Praegu sajab meil lund,” teatab Sadala Agro OÜ juht Ahti Kalde esmaspäeval reipalt. Hoolimata sellest, et 250 hektarit rapsi on veel koristamata. See moodustab tema rapsipõldudest veerandi. “Osa meie põlde on turbamaadel, mis on liigniisked,” selgitab Kalde.
“Meil on rapsi maas 300 ha, koristatud on 50,” muretseb ka Halliste vallas tegutseva Milligrupp OÜ juht Arne Lohu. “Ilm on nöökinud, pidevalt sajab, pikka aega pole ühtki normaalset päeva olnud.”
Põhiliselt on rapsikoristust seganud vihm, kuid sellega on seotud ka teised probleemid. Kaubaks mineva rapsiseemne niiskusesisaldus peab olema 6–9%. Niiskete ilmadega tuleb see põllult 23–28% niiskusega ja kuivatit on vaja kütta peaaegu ööpäev läbi.
“Kuivatan praegu. Olen siin auru sees nagu Türgi saunas,” räägib Koeru kandi talumees Ants Tambla. “Raps tuli 26ga sisse.”
Hilised külvid ei õigustanud
Kalde ütleb, et külvas osa rapsipõlde hiljem, selleks et koristusaega venitada. See lubab masinaid ja kuivateid paremini kasutada. Nüüd maksab hiline külv end kätte, kuna raps saab valmis alles pooles oktoobris.
Oktoober on juba sügiskuu, mil vihmaseid päevi, kui põllule ei saa, rohkem. Eriti tänavu. Nii ei saa kätte ka valminud rapsi.
Lisakahju toovad karmid sügistuuled. Kui rapsiseeme valmis on, pudeneb ta üsna kergesti kaunast välja ja saak jääb selle võrra väiksemaks.
“Kui koristamist alustasin, sain 2,5 tonni hektarilt, pärast tuuliseid ilmasid korjatud saak andis välja vaid poolteist,” räägib Tambla. Sama töö tegi Hallistes Milligrupis ära kahe nädala eest kaunad lahti peksnud rahe.
Aga ka pooltoorelt pole mõtet koristada, sest selline rapsiseeme ei sisalda piisavalt õli. Õlisisaldusest oleneb hind, mida kasvataja rapsi eest saab.
AS Werol, kes on Eesti üks suuremaid rapsivarujaid, nõuab õlisisalduseks 40%, juurde- või mahaarvestus tehakse 1,5% iga 1% kohta; klorofüllisisaldus (seda on toores rapsis arusaadavalt rohkem) peab aga olema alla 30 mg/kg.
Põllumehed kui börsimängurid
Kuigi korraliku kvaliteedi ja õlisisalduse eest saab tootja rohkem raha, on peamine hinna määraja Pariisi Matifi börs. Nii kokkuostjad kui kasvatajad jälgivad Internetist iga päev, mis rapsi varumishind teeb. Sest ligilähedaselt sama hinda makstakse ka Eestis.
Praegu on rapsi hind püsinud juba paar kuud 3700 krooni kandis tonn. Mullu oli see 1000 krooni võrra kõrgem.
Praeguse hinnaga keegi rapsi müüa ei taha, ent paljudel on kaelas lepingud, mis nõuavad täitmist. Kevadel võtsid põllumehed Farm Plantist, Baltic Agrost, Werolist jm väetised ja mürgid kasvava saagi peale laenuks.
Hästi läks neil, kes õigel ajal suutsid fikseeritud hinna lepingusse sisse kirjutada, nagu Ahti Kalde. Sest veel juulis oli rapsi börsihind 4700 krooni.
Kohvipaksu pealt ennustamine
Kuigi suur osa saagist on alles põllul, ei usu kokkuostjad, et nad vajalikke koguseid kätte ei saa. AS Werol varub aasta jooksul kuni 70 000 tonni rapsi ning juhatuse liige Meelis Virro on veendunud, et see kogus saadakse Eestist kindlasti kätte.
“Selleaastane külvipind on mullusest suurem, 78 200 hektarit (eelmisel aastal 77 700) ja kuna varasematel aastatel on saadud keskmiselt 1,8 tonni hektarilt, siis on oodatav saak kuni 140 000 tonni,” ennustab Virro, ent lisab, et kõik sõltub ilmast.
“Hoolimata ilmast, ületab sel aastal pakkumine kindlasti nõudmise,” arvab mees. Sama meelt on ka Baltic Agro tootejuht Lea Korem – vajalik kogus saadakse Eestist kokku kindlasti.
Hinnatrende ei julge keegi pakkuda. “Hinna prognoosimine on lõbus, kuid paljuski kohvipaksu pealt ennustamine,” leiab Virro.
Kvaliteedinõuded
- Baasiline õlisisaldus 40%.
- Lubatud lisandeid 3%.
- Niiskusesisaldus 6–9%, soovitav 7,5%.
- Klorofüllisisaldus alla 30 mg/kg.
Allikas: www.werol.ee
