Etnobioloogia suvekool toob Saaremaale tunnustatud teadlased


Etnobioloogia suvekool toob Saaremaale tunnustatud teadlased
Foto: Martin Dremljuga

Eesti Maaülikooli botaanika osakonna poolt 29. juunist 5. juulini korraldatav intensiivkursus toob kokku tunnustatud spetsialistid ning eri taustaga - bioloogia, ökoloogia, toiduteaduste, antropoloogia, etnoloogia, lingvistika ja kultuuriuuringute - noorteadlased Eestist ja teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest.

Interdistsiplinaarsest kursusest võtavad osa 22 noorteadlast, koolitajateks on viis tunnustatud etnobioloogi: professorid Roy Ellen (Inglismaa), Andrea Pieroni (Itaalia), Manuel Pardo-de-Santayana (Hispaania), Lukasz Luczaj (Poola) ja Zsolt Molnar (Ungari).

Suvekooli üks korraldajatest, Eesti Maaülikooli projektijuht Renata Sõukand kommenteerib: „Etnobioloogias väärtustatakse tavaliste inimeste teadmisi taimedest, loomadest, (looduslikest) kooslustest ja keskkonnast üldiselt, nagu näiteks taimedega inimeste ja loomade ravimine, looduslike liikide söögiks kasutamine, loodusmärkide järgi ilma ennustamine, küttimine-kalastamine ja paljugi muud.“

Etnobioloogia õpetab tema sõnul väärtustama kohalikke traditsioonilisi teadmisi looduskultuurist, mis tänapäevase üleilmastumise taustal muutuvad aina olulisemaks, tagamaks loodusressursside jätkusuutlikku kasutamist ja säilitamaks inimeste heaolu. Eestis, kus täna tegeletakse pärandkoosluste, -kultuuri ja –maastike uurimisega, on tema arvates etnobioloogia arenguks suur potentsiaal.

Etnobioloogias uuritakse nii inimeste ja taimede vahelisi, kui inimese ja ökosüsteemi vahelisi, aga ka inimese ja loomade vahelisi suhteid, kasutades uurimismeetodeid antropoloogiast, bioloogiast (botaanikast), ökoloogiast, farmakoloogiast, ökosemiootikast, lingvistikast, etnoloogiast jpm. Kui Balti- ja Põhjamaade ning Venemaa teadusruumis käsitletakse seni etnobioloogiat eelkõige humanitaaria erialana, millega tegelevad eelkõige folkloristid, etnoloogid, lingvistid ja teised kultuuriteadlased, siis üldine tendents ja etnobioloogia ajalooline taust on eelkõige reaalteaduste meetodite keskne. Lääne-Euroopas, Ameerikas ja Aasias viljelevad seda peamiselt botaanikud, maastiku- ja makroökoloogid, zooloogid ja keemikud.

Saaremaal, Kavandi külas toimuvat kursust korraldavad Eesti Maaülikooli botaanika osakond, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond ja Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühm; toetavad Euroopa Liit Maateaduste ja Ökoloogia Doktorikooli kaudu, Eesti Teaduste Akadeemia, Saaremaa Piimatööstus, Karja Pagariäri.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare