Kartulikasvataja ja ETKLi juhatuse esimees Kalle Hamburg nentis, et kui otsetoetused on Brüsselis kõikidele liikmesriikidele kindlaks määratud, siis maaelu toetuste puhul jääb palju iga liikmesriigi enda otsustada. “Teine sammas on mitte ainult põllumajanduse, vaid kogu maaelu kestmise küsimus!” rõhutas Hamburg.

Eestis on uue MAKi ettevalmistused käinud poolteist aastat ja selle väljatöötajate ringi on kaasatud poolsada organisatsiooni, alates põllumajandustootjatest kuni Kodukandi liikumiseni. Tänavu oktoobris jõuti uute meetmete väljatöötamiseni.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani selgitusel on välja sõelutud kaheksa võtmevaldkonda: teadmussiire, konkurentsivõime, vanuseline struktuur, toidutarneahel, maakasutus, keskkond, maaettevõtlus ja kohalik algatus. Uut arengukava iseloomustab toetusmeetmete arvu vähenemine seniselt 46-lt 18-le.

Praegu ei ole veel selge, milline on euroliidu toetus uuele Eesti maaelu arengukavale.

EL eraldab vahendid, mis on +/−10 protsenti võrreldes käimasoleva perioodi rahaga. Eesti otsustab, mis meetmete kaudu seda jagatakse. Ette on kirjutatud vaid see, et 25% tuleb suunata keskkonda ja 5% kohalikku algatusse.

Teine sammas ohus

Euroopa ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy tegi hiljuti ettepaneku vähendada põllumajanduspoliitika eelarvet 6% võrra. Sealhulgas otsetoetusi vähendataks 4,7 ja MAKi raha koguni 9,1 protsenti.

ETKLi peadirektori ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme Kaul Nurme hinnangul on see Eesti jaoks alarmeeriv signaal. “Igasugu ÜPP eelarve vähendamine kahandab meie võimalusi liikuda kiiremini võrdsemate otsetoetuste suunas,” selgitas Nurm. “Senine praktika on näidanud, et kui riigipead otsustavad ÜPP eelarvet kärpida, siis lõigatakse maaelu toetuste sammast. Sellel on väga pragmaatiline põhjus – teine sammas on kaasrahastatav liikmesriikide eelarvest ja riigijuhid vähendavad nii oma riigi finantskohustusi.”

Nurme hinnangul on see väga lühinägelik käitumine. “Just teine sammas on see, mida liikmesriik saab kujundada vastavalt oma vajadustele. Esimese samba toetused disainitakse Brüsselis ja liikmesriigile jääb ainult rõõm need laiali jaotada,” selgitas ta.

Eesti on Nurme sõnul maaelu arengu toetustega seni olnud suhteliselt õnnelikus olukorras: ELis keskmiselt on teises sambas kõigest 20%, Eestis aga isegi 50% ÜPP rahast.

Põllumajanduse investeeringutoetusteks on Eesti panustanud viiendiku MAKi mahust, mis on samuti üle ELi keskmise. Kui keskmiselt kulub põllumajanduse investeeringutoetusteks 11% MAKi eelarvest, siis Eesti puhul on see näitaja 21%.

Veerand rahast keskkonda

Põllumajandusministeeriumi andmetel iseloomustab uut MAKi põllumajanduslike investeeringutoetuste ning ettevõtlus- ja starditoetuste integreerimine. Eelistatud on struktuursed muudatused, keskkond ja ühistegevus.

Senistest toetusmeetmetest jätkuvad investeeringud põllumajanduslikesse majapidamistesse, töötlemise ja turustamise edendamine, maaparanduse toetamine, noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse alustamine, mitmekesistamine ja tootjarühmade toetus. Uueks meetmeks on väikeste põllumajandusettevõtete arendamine ja koostöö.

25% MAKi eelarvest tuleb kasutada keskkonna- ja kliimamuutustega seotud tegevusteks. MAKi keskkonnatoetuste töögrupi juhi Katrin Ranniku sõnul muutub toetamisskeem: uuel perioodil jaguneb põllumajanduslik keskkonnatoetus põhi- ja lisatoetusteks ning eritoetusteks. Osa neist on kohustuslikud, osa valitavad.

Keskkonnatoetustest jätkub põllumajandusliku keskkonnatoetuse maksmine.

Edasi toetatakse ka poolloodusliku koosluse hooldamist, ohustatud tõugu loomade pidamist, kohalikku sorti taimede kasvatamist, mahepõllumajandust ja loomade heaolu.

Uute meetmetena on plaanis sisse viia nitraaditundliku ala toetus, mullakaitsetoetus, liigikaitsetoetus ja keskkonnasõbraliku aianduse toetus.



MAK

Lõppev periood 2007−2013

- Aastateks 2007−2013 eraldas EL Eestile maaelu toetusteks 723,7 miljonit eurot.

- Koos Eesti riigi kaasosalusega on MAK 2007−2013 eelarve 935 miljonit eurot.

- Praeguseks on välja makstud üle 60% ehk enam kui 590 miljonit eurot.

- Sellest 351 miljonit eurot on investeeritud konkurentsi-võimesse.

- Perioodi lõpuks saab rahastatud 3000 projekti.

- Seni on olnud prioriteetideks konkurentsivõime, keskkond, elukvaliteet ja LEADER.

Eesti seisukohad

- ÜPP esimese (otsetoetused) ja teise (maaelu toetused) samba vahekord peaks muutuma teise samba kasuks.

- Senisest enam tuleb panna rõhku struktuursele arengule, uutele väljakutsetele, innovatsioonile ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule ning vähem sissetulekutoetustele.

- Maaelu arengu toetuste maht peab jääma vähemalt samale tasemele, et oleks võimalik tagada jätkusuutlikkus.

Toetatavad valdkonnad

- Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine.

- Konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine.

- Toidutarneahela korraldamise ja riskijuhtimise edendamine.

- Põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine.

- Loodusvarade tõhusam kasutamine.

- Üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele.

- Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine.

Allikas: põllumajandusministeerium