Euroopa Komisjon kutsub koostööle säästva vesiviljeluse arendamiseks
Euroopa Komisjon andis välja strateegilised suunised vesiviljeluse arendamiseks, et lahendada koos liikmesriikide ja sidusrühmadega selles sektoris esinevad probleemid.
ELi vesiviljelussektori kasvupotentsiaal on märkimisväärne ning ta võib olla abiks ka ülekasutatud mereressursside säästmisel.
Eile avaldatud suunised aitavad liikmesriikide tegevust koordineerida. Suunised ei ole õiguslikult siduvad, kuid hõlmavad mitmeid vabatahtlikke meetmeid, mida liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja sidusrühmad võivad võtta asjaomase tööstusharu edendamiseks, et see oleks majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt säästev ja tagaks tarbijatele tervislikud kvaliteetsed mereannid.
Vastavalt praegu läbirääkimiste etapis olevale ühise kalanduspoliitika reformile võib vesiviljelus ületada lõhe kasvava mereandide tarbimise ja kahanevate kalavarude vahel. Vesiviljelus võib pakkuda alternatiivi ülepüügile ning tekitada majanduskasvu ja luua töökohti rannikualadel ja sisemaal. Mujal maailmas on see tööstusharu väga edukas. ELis on sektoris üldiselt siiski paigalseis, osaliselt aeganõudvate litsentseerimismenetluste ning ebatõhusa halduse tõttu eri tasanditel.
Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse voliniku Maria Damanaki sõnul võib praegu uuele farmile litsentsi saamiseks kuluda aega kuni kolm aastat, mis ilmselt heidutab investoreid. „Soovin teha liikmesriikidega koostööd bürokraatia vähendamiseks ning aidata arendada sektori konkurentsivõimet, tuginedes praegusele kõrgetasemelisele tarbija- ja keskkonnakaitsele,” sõnas volinik.
Komisjon on sidusrühmadega konsulteerides määranud vesiviljelussektoris kindlaks neli väljakutset: vajaduse vähendada sektoris tegutsejate jaoks bürokraatiat ning määramatust, vajaduse tõhustada juurdepääsu ruumile ja veele, vajaduse suurendada sektori konkurentsivõimet ning vajaduse luua võrdsemad võimalused, kasutades ära ELis valmistatud kalatoodete konkurentsivõimet.
Suunistes käsitletakse nimetatud väljakutseid ning määratakse kindlaks meetmed, nagu haldusmenetluste lihtsustamine, ruumiline planeerimine, turukorraldus, mitmekesistamine ning parem märgistamine ja teave, et aidata turujõududel vabastada ELi vesiviljelussektori potentsiaal. Näiteks:
- komisjon koordineerib parimate tavade kindlaksmääramist, et lühendada uutele vesiviljelusettevõtetele litsentsi väljastamise aega,
- komisjon toetab terviklikku ruumilist planeerimist, mis aitab tagada kalakasvatajatele vajaliku juurdepääsu ruumile ja veele ning vähendab keskkonnamõju ja toimet muule majandustegevusele,
- Euroopa vesiviljelus pakub kõrge kvaliteediga tooteid, mis vastavad tarbijate tervise, keskkonnakaitse ja loomade heaolu rangeimatele nõuetele. See mõjutab tootjate kulusid, kuid asjakohane teave toote kvaliteedi kohta (märgistamine) võib anda konkurentsieelise ning parandada tarbijate suhtumist.
Strateegilised suunised on seotud ühise kalanduspoliitika kavandatud reformiga, mille eesmärk on edendada vesiviljelust nn avatud koordinatsiooni meetodil.
