Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Eestile eraldatavaid maaelu arengu vahendeid kärpida

 (10)
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Eestile eraldatavaid maaelu arengu vahendeid kärpida
Foto: Eero Vabamägi

ELi põllumajanduspoliitika tulevikukava annab liikmesriikidele valikuvõimalusi, kuid ei arvesta siiski Eesti põllumajanduse eripäradega, leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Euroopa Komisjon esitles täna ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eelnõud. Komisjoni ettepaneku kohaselt jätkatakse põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustatakse kestlikku arengut ning pööratakse suurt tähelepanu keskkonna- ja kliimakaitsele ning teadusarendusele ja innovatsioonile.

Ettepanekuga lihtsustatakse ja kaasajastatakse ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Toetusi on edaspidi võimalik paremini suunata, mis tagab suurema paindlikkuse toetussummade jagamisel. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumeestele selles valdkonnas kõrgemad eesmärgid, kasutades selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

„Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm.

Seotud lood:

Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et Euroopa Komisjoni täna avaldatud ühist põllumajanduspoliitikat reguleeriva määruse eelnõu annab ühelt poolt liikmesriikidele suurema valikuvabaduse ja vastutuse kohalikele oludele sobiva põllumajanduspoliitika rakendamiseks, kuid ignoreerib kahjuks asjaolu, et ELi põllumajandusettevõtete struktuur erinevates liikmesriikides oluliselt erineb.

„Põllumajandusmaa ja põllumajanduses tegutsevad inimesed loovad head eeldused kohaliku toidutootmise arendamiseks. Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted on valmis panustama kohalikku tootmisesse, kuid kahjuks ei võimalda ELi ühise põllumajanduspoliitika raames kunstlikult tekitatud ebaausad konkurentsitingimused põllumajandustoetuste suure erinevuse näol ära kasutada Eesti põllumajanduse tegelikku potentsiaali,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmus lisas, et täna avaldatud põllumajanduspoliitika alusmääruse eelnõu kinnitab veelkord, et Eesti põllumajandustootjaid ootab otsetoetuste ühtlustamise osas ees veel üks üleminekuperiood, mille lõpuks jäävad Eesti toetused jätkuvalt tunduvalt madalamaks ELi keskmisest. Kuigi ELi eelarve on tulevikus suure surve all, siis ei saa põllumajanduskoda leppida ettepanekuga, mis jätab Eesti põllumajandusettevõtted eelolevaks kümneks aastaks ebaõiglastesse konkurentsitingimustesse. Kahjuks soovitakse oluliselt kärpida ka Eesti jaoks väga olulisi maaelufondi vahendeid.

Murelikuks teeb ka Euroopa Komisjoni ettepanek, et liikmesriigid peavad piirama otsetoetusi ettevõtte kohta ja rakendama toetuste ümbersuunamist. „Nii nagu Euroopa Komisjon kavatseb liikmesriikidele anda suurema õiguse ise otsustada, kuidas kõige paremini saavutada kohalikke olusid arvestades keskkonna ja kliima eesmärke põllumajanduses, nii peaks komisjon liikmesriike usaldama ka toetuste suunamise küsimuses – kohustuslikud ettevõttepõhised toetuslaed ja toetuste kohustuslik ümbersuunamine pole kuidagi kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtetega ja ohustavad Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet,“ väljendas Sõrmus rahulolematust osade komisjoni ettepanekute suhtes.

Euroopa Komisjoni poolt täna avaldatud põllumajanduspoliitika määruse eelnõu kohaselt vähenevad aastatel 2021-2027 Eestile eraldatavad maaelufondi vahendid 615 miljoni euroni, mida on käesoleva (2014-2020) perioodiga võrreldes ligi 15% vähem. Samas väheneb see kõigis liikmesriikides. Komisjoni eelnõudes on ette nähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest.

Otsetoetuste eelarve tõuseb jooksevhindades 1,27 miljardi euroni võrreldes selle eelarveperioodi ca 1 miljardi euroga. Otsetoetuste ja maaelu vahendid kokku suurenevad küll jooksevhindades 9% võrra, kuid inflatsiooni arvestades suurenemisest rääkida ei saa. Eesti valitsuse ja põllumajandusorganisatsioonide nõudmised otsetoetusi ühtlustada on küll mõningast vilja kandnud, kuid Eesti otsetoetuste tase jõuaks komisjoni ettepaneku kohaselt Maaeluministeeriumi esialgsete arvutuste järgi 2027. aastaks alles 77%-ni ELi keskmisest.

Loe veel

Ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. „Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega,“ lisas Tarmo Tamm.

Lisaks on ettepanekus välja toodud teemadest Eesti jaoks olulisel kohal põllumajandustootjate ühistegevuse arendamine ja soodustamine. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu toidutootmissektoris lisandväärtuse suurendamisele, konkurentsivõime parandamiseks pannakse rõhku inimkapitali arendamisele ja innovatsioonile, sh teadmussiirdele, nõuandeteenustele ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele.

Määruse eelnõu koos lisadega leiab siit.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat lihtsamatest ehitustöödest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare