Euroopa Komisjon toetab põua tõttu kannatanud põllumehi loomadele sööda varumisel

 (5)
Täiendatud
Lammas heinamaal ämber kaelas
Foto on illustratiivne.Foto: Sven Arbet

Pidades silmas raskusi, mida Euroopa põllumajandustootjad on sellel suvel pidanud põua tõttu kannatama, jätkab Euroopa Komisjon põllumajanduse praktilist toetamist.

Nähakse ette täiendavad paindlikud meetmed, et aidata põllumajandustootjatel loomadele piisavas koguses sööta varuda.

Mõned päevad tagasi esitles komisjon täiendavat meetmepaketti, mille eesmärk on suurendada kariloomade kuivsööda varusid, mis praegu on põua tõttu kannatanud põllumajandustootjate jaoks üks suurimaid murekohti. Nüüdne pakett on täienduseks juba augusti algul teatatud meetmetele.

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan märkis sellega seoses järgmist: „Komisjon reageeris kohe, kui ilmnesid esimesed märgid äärmuslikest ilmaoludest, ja jälgib edaspidigi olukorda väga tähelepanelikult. Ma olen ühenduses põua käes kannatanud liikmesriikide ministritega, kuna hindame juba võetud meetmete piisavust. Nüüd võtame lisameetmeid, mis peaksid loodetavasti aitama vähendada Euroopa põllumajandustootjate loomasöödanappust. Mul on hea meel mitme liikmesriigi hiljutise teadaande üle, et nad on valmis oma põllumajandussektorit toetama. Me jätkame ühiselt tööd selle nimel, et nad saaksid kasutada kõiki, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika raames pakutavaid võimalusi.“

Seotud lood:

Täpsemalt on täna esildatud uued erandid seotud teatavate rohestamisnormidega:

  • võimalus kaaluda seda, et kogumiseks/karjatamiseks kasutatakse vahekultuurina tavaliselt sügisel külvatavat talivilja (praegu kehtivate normide alusel selline kasutus keelatud), kui seda kavatsetakse kasutada karjatamiseks/söödatootmiseks;
  • võimalus külvata vahekultuure puhaskultuuridena (mitte teraviljaseguna, nagu praegu nõutud), kui neid kavatsetakse kasutada karjatamiseks/söödatootmiseks;
  • võimalus lühendada vahekultuuride puhul ettenähtud kaheksanädalast miinimumperioodi, et põllukultuuride tootjad saaksid talivilja pärast vahekultuure õigel ajal külvata;
  • sellise varem tehtud erandi laiendamine Prantsusmaale, millega lubatakse kesalt saaki koguda ja seal loomi karjatada.

Esitleti ametlikult ka juba mõni nädal tagasi tehtud ettepanekut suurendada ettemakseid. Põllumajandustootjad ei pea oma rahavoogude olukorra parandamiseks ootama detsembrini, vaid võivad kuni 70% oma otsetoetusest ja 85% maaelu arengu toetusest kätte saada juba alates 2018. aasta oktoobri keskpaigast.

Need ettepanekud täiendavad selliste asjaolude puhuks juba kehtestatud norme. Igal juhul tagab komisjon, et kõiki meetmeid rakendatakse proportsionaalselt ja keskkonnaaspekte silmas pidades. Näiteks teatavatel konkreetsetel tingimustel võib kehtivate riigiabi eeskirjade alusel hüvitada põuakahjusid kuni 80% (või looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel kuni 90%) ulatuses.

Kuivsööda ostmiseks võidakse anda abi, kui tegemist on varalise kahju või saamata jääva tuluga. Kahjude hüvitamisest ei pea ilmtingimata komisjoni teavitama (nn „vähese tähtsusega abi“), kui põllumajandustootja saab kolme aasta jooksul kuni 15 000 eurot. Leevendusmeetmeid võib võtta ka maaelu arengu poliitika raames, sealhulgas võib näiteks rahastada karjamaade uuesti külvamist või hüvitada saamata jäänud tulu.

Ettepanekud pannakse hääletusele lähipäevil ja võetakse loodetavasti vastu septembri lõpuks. Meetmeid kohaldatakse tagasiulatuvalt.

Täiendatud 17.09 kommentaariga Maaeluministeeriumilt:

Artiklist võib jääda valearusaama nagu hakkaks Eesti andma kuivsööda ostmiseks eraldi toetust vähese tähtsusega abina. Hetkel Eestis sellist toetust ei ole.

Euroopa Komisjoni pressiteates oli näitlik loetelu meetmetest, mida Euroopa Liidu liikmesriik võib rakendada, kuid tegemist polnud sellekohase kohustuse või lubadusega. Igasuguse abi andmisel ettevõtlusega tegelevatele isikutele tuleb järgida Euroopa Liidu reegleid ning kui Euroopa Liidu liikmesriik peaks otsustama, et ta soovib ja et tal on võimalik ettevõtjatele vastavat abi anda, siis on vähese tähtsusega abi reeglite rakendamine üheks võimaluseks, kuidas seda Euroopa Liidu õigusega kooskõlas teha.

Loe veel

Artiklis nimetatud 15 000 euro puhul on tegemist Euroopa Liidu tasandil sätestatud ülempiiriga, kuni milleni tohib ühele ettevõtjale kolme eelarveaasta jooksul vähese tähtsusega abi anda. Sellest suuremate abide puhul ei saa enam vähese tähtsusega abi reegleid rakendada ning abi andmiseks tuleb leida Euroopa Liidu õigusest muu õiguslik alus, mis annaks riigile õiguse vastavat abi anda. Nimetatud reeglite eesmärk on tagada õiglane konkurents ja aidata vältida konkurentsimoonutusi Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjate vahel.

Mis puudutab toetuste varasemat väljamaksmist, siis ajatakse segamini ettemakse ja varasem väljamaksmine. Eesti suurendatud protsendimääradega toetuste ettemakseid ei taotlenud ega rakenda. Küll aga on kavas maksta toetused varem välja kui tavapärasel aastal, mis tähendab, et väljamaksed hakkavad detsembri esimeses pooles, mitte teises pooles.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare