Euroopa Liidu kalanduspoliitika reform rannakalureid ei kaitse

Euroopa Komisjon avalikustas möödunud nädalal esimesed ettepanekud üleliidulise kalanduspoliitika uuendamiseks. Kaks aastat kestnud konsultatsioonide tulemusel on esile kerkinud hulgaliselt väärtuslikke mõtteid, kuid säästliku kalanduse tagamiseks oleks Eesti Roheliste Liikumise arvates tarvis veelgi rohkem uuendusi teha.

Euroopa Komisjoni (EK) ettepanek sisaldab uusi püügipiirangid nendele kalaliikidele, keda ohustab ülepüük ning käsitleb osaliselt ka saagi tagasi merre heitmise probleemi.

Siiski ei ole veel piisavalt tunnustatud mere elukeskkonna olulisust kalandusele ning riike ei kohustata järgima teadlaste soovitusi kalapüügikvootide kehtestamisel. Samuti on EK ettepanekus ebapiisavalt käsitletud kalanduspoliitika regionaliseerumist.

Praegune ühine kalanduspoliitika on viinud kalapopulatsioonide arvukuse märkimisväärsele vähenemisele ja kalade elupaikade ning ökosüsteemi vaesumisele. Kalandus on suuremas osas mittesäästlik ja sõltub rahalistest toetustest.

"Väikekalurid ning harrastuskalameeste ühingud peaksid kalanduspoliitika reformi teemaliste seisukohtade avaldamisel koostööd tegema, näiteks nõudma, et mingi osa rahvuslikust kalakvoodist oleks kindlustatud rannakaluritele. Samas vesiviljeluse eelisarendamine ja rahastamine võib viia samasuguste keskkonnahoiu mõttes ebasoovitavate tulemusteni, nagu on juhtunud kalapüügivaldkonnaga. Eestis arutatakse aga hoopis Pärnu lahe avamist ainult skuutritele ning purjekatele, mis on muuhulgas ka ülalnimetud huvigrupid omavahel tülli ajanud," kõneles Eesti Rohelise Liikumise esindaja Maret Merisaar.

Meie riigikogu tuleb uuesti kokku septembri keskel, suvisel erakorralisel istungil kalanduspoliitika küsimusi päevakorras ei ole. Seega jääb Eestil praegu EK-le tagasiside andmata.

Komisjoni poolt avalikustatud ettepanekud liiguvad nüüd edasi Euroopa Parlamenti ja Ministrite Nõukokku edasiste täienduste lisamiseks. Lõplikke tulemusi oodatakse alles 2013. aasta keskpaigaks.