„Eesti toodab mitmeid põllumajandussaadusi üle oma isevarustatuse taseme ning eriti alates Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonidest on tugevalt päevakorral uute turgude leidmine. Seepärast oleks Eesti ettevõtjatel väga mõistlik toetust taotleda,“ rääkis Kruuse. „Varasemate programmide puhul on meie taotlused võrreldes lähiriikidega jäänud pigem tagasihoidlikuks.“

111 miljonist eurost on 30 miljonit eurot eraldatud vaid sealiha ja piimasektori projektidele. „Sealiha eksporti piirab praegu osaliselt sigade Aafrika katk, kuid pikemas plaanis tuleb ka meie toodetud sealihale leida uusi turgusid. Piimasektoril sellised takistused puuduvad,“ ütles Kruuse.

2016. aastal on teavitus- ja müügiedendusmeetme Euroopa Liidu poolne kaasrahastamise eelarve 111,3 miljonit eurot. Kolmandate riikide turule sihitud programmide puhul katab Euroopa Liit 80% kuludest, 20% on taotleja enda kanda.