Põllumajandus-kaubanduskoja analüüsist nähtub, et 2015. aastal oli piimatoodete ekspordi sihtturge 42, millest 22 olid Euroopa Liidu liikmesriigid. Võrreldes 2014. aastaga on Eesti päritolu piima ja piimatoodete ekspordi sihtturgude arv vähenenud 9 võrra. Kõige laiem ekspordigeograafia oli 2015. aastal Eesti juustul, mis jõudis 28 riiki.

„Valitsus on pärast Venemaa impordipiirangute kehtestamist rõhutanud, et Eesti põllumajandussektori kriisist väljatoomise võtmeküsimus on oma toodetele uute turustusvõimaluste leidmine. Palju on kõneldud Jaapani ja Hiina turu avamisest. Möödunud aasta statistika näitab samas, et kolmandate riikide osatähtsus Eesti piimatoodete ekspordis on väga väike ja ekspordi sihtriikide arv aastaga vähenenud. Usun, et tootjad on ekspordi arendamisel olnud väga pragmaatilised ja panustanud neis oludes võimalikult tulusatele ekspordikanalitele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Loomulikult ei tohi turuarendust ja ekspordigeograafia laiendamist alahinnata, mistõttu on põllumajandus-kaubanduskoda läbi aastate panustanud rahvusvahelistel toidumessidel osalemisse, et Eesti ettevõtted suudaksid leida uusi ja arendada suhteid olemasolevate ekspordipartneritega. Kuid käesoleva kriisi, mis on viinud Eesti piimakarjade arvu suure vähenemiseni, põhjused ei peitu niivõrd ekspordivõimaluste puudumises, kui üle maailma väga madalates piimatoodete turuhindades. Tuleviku ekspordivõimalusi silmas pidades peame tänases olukorras suutma oma tootmispotentsiaali säilitada, mistõttu on ka ülemineku- ja kriisitoetused põllumajandusettevõtetele piimakarja säilitamiseks äärmiselt olulised,“ lisas Sõrmus.

Statistikaameti andmetel olid 2015. aastal Eesti päritolu piima ja piimatoodete ekspordil (kaubagrupid 0401-0406) suurima osakaaluga sihtriikideks Leedu (34,3%), Läti (19,3%), Soome (17,9%), Itaalia (9,1%), Holland (6,1%) ja Saksamaa (3,1%). Kolmandatest riikidest olid suurima osakaaluga Tai (1,0%), Saudi Araabia (0,9%), Ameerika Ühendriigid (0,7%), Norra (0,7%) ja Jaapan (0,6%).