22.07.2011, 09:24
Euroopa Liidu uus eelarve: mida on loota Eesti põllumehel?
Brüsselit ootab poolteist aastat ägedat purelemist rahapaja ümber, sest Euroopa Komisjon avalikustas oma ettepaneku, milline peaks olema uue perioodi rahajaotus.
FOTO:
ELi eelarve põhijooned kinnitatakse seitsme aasta kaupa. Arvestades seda, kui palju on 27 riiki koondavas ühenduses erinevaid huve ja tahtmisi, on selge, et kõigile sobivat eelarvet teha ei saa. “Ettevalmistav kahurituli” lahingus uue eelarve üle algas juba mitu aastat tagasi, kui ühed nõudsid põllumajanduskulude külmutamist või isegi kärpimist, teised aga kulude senise kasvutempo säilitamist. Viis suurimat eelarvesse panustajat – Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Holland ja Soome – tulid mullu välja ühiskirjaga, milles kutsusid hoidma uue eelarve kulud 2013. aasta tasemel. Samal ajal tegid uued liikmesriigid, kes keskmisest vaesematena ELi eelarvest rohkem kasu saavad, lobitööd kärpimise vastu. Lisaks saajate-andjate vaidlustele mõjutab uue eelarve koostamist ELi laiem tegevusprogramm – Euroopa 2020. Selle siht on panustada innovatsioonile, haridusele, keskkonnahoiule ja energeetikale. Ehkki üks alleesmärke on ka ressursikasutuse muutmine säästlikumaks – sealhulgas põllumajanduses –, jätab selle üldine toon agroteemad tagaplaanile. Kas Eesti kaotab või võidab?