Teatud mõttes tunnustus

“Mul on natuke üle kahekümne hektari metsa. Nad tegid seal väga korraliku töö ja ma ei näinud põhjust ettepanekust keelduda,” ütles Helm. “Ma kuidagi võtsin seda ka kui tunnustust, et mu mets on korras ja majandatud nagu vaja.”

Liitumisleping ei toonud talle kaasa siduvaid kohustusi ega rahakulu.

Helm ütles, et mõneti oli ta liitumise põhjus tahtmine oma piirkonnas tähtsustada püüdlusi, mida sertifikaat tähistab – vastutustundlik, keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik metsa majandamine. “Mingit otsest kasu ma sellest ei saa, aga usun, et tulevikus on sertifikaadil hoopis suurem tähendus,” arutles Helm.

Üks Saaremaalt liitunutest on Aive Sepp, kes esindab oma metsaomanikust ema. “Minu jaoks on metsamajandus suhteliselt võõras teema,” ütles naine.

Seda enam olevat Stora Enso pakkumine talle sobinud: “Eriti kui ise pole metsanduses kodus, ei tea ju iial, mis firma otsa satud, kui ülestöötajat otsid. Stora ettepanek andis nagu kindlustunnet.”

Aive Sepa sõnul oli liitumine FSC-grupiga lihtne ka seetõttu, et firma ise ajas korda ka paberite poole. Samas Sepale sobib, et sertifikaadiga seoses on rõhutuses loodussõbralik majandamine.

“Ma olen kuulnud, et tulevikus hakatakse sertifikaati sagedamini küsima, nii et ehk annab see kunagi meie metsale ka majanduslikku väärtust juurde,” lootis Aive Sepp.

Puidufirmade huvi

Mujal Euroopas on piirkondi, kus metsade sertimist ehk heaperemeheliku majandamise kinnitamist paberil peetakse ülitähtsaks. Eestis näib pigem töötavat turuloogika, et kui puiduturule tekivad piirkonnad, kus sertifikaadita puitu ei ostetagi, tuleb see paber hankida.

Nii on meil sertifikaat riigimetsa majandajal, puidufirmadel ning töötleva tööstuse ettevõtteil. Liikumine on umbes selline, et firmadel on huvi kaasa tõmmata ka nii-öelda tagumine ots ehk mets, kust ju puidu minek turule alguse saab. Kuna Eestis on sertifikaadiga firmasid juba üle 40, on neil riigimetsas kitsaks jäänud ja pilgud pöördunud erametsa poole.

Sellel liinil tegutseb ka Stora Enso oma pilootprojektiga “Väikemetsaomanike sertifitseerimine Eestis”. Üldiselt on FSC-protsess üsna jäik, kuid selle projektiga on toimingud metsaomaniku jaoks palju lihtsamad.

“Omanike suhtumine on siiski üsna ettevaatlik,” tunnistas Stora Enso Eesti ASi metsandusjuht Indrek Tust.

Gruppi kutsutakse omanikke, kel metsa vähem kui 30 ha ja kes järgivad hea metsanduse põhimõtteid. Liitumislepingud ei kohusta Tusti sõnul metsaomanikke edaspidi tingimata vaid Storalt teenuseid tellima. “Me eeldame seda, aga kohustust pole. Ainus asi, et kui omanik tellib teenust kelleltki teiselt, peab ta sellest informeerima ka meid,” märkis Tust. Infot on vaja, kuna grupisertifikaadi juht vastutab oma grupi liikmete metsade keskkonnasõbraliku majandamise eest.

Stora Enso enda põhikasu on, et FSC-puidu osakaal suureneb. Kuna serditud puitu eelistavate klientide hulk turul on kasvanud, käib Storas nüüd puiduarvestus kahes osas – kogu puit ja serditud puit.

Uued grupid

Ilmselt jõuab varsti avalikkuse ette ka maailmas leviva teise suurema sertimissüsteemi
PEFCi rühm, kus sertifikaadi hoidjaks on Eesti Erametsaliit. “Kui rühm on moodustatud, saavad ka teised sellega ühineda,” ütles liidu tegevjuht Ants Varblane.

“Praegu on aeg, kus sertifikaadi olemasolu on juba natuke kasulikum,” nentis Varblane. Metsaomaniku rahakott kasu veel ei tunne, aga paraneb Eesti puidu üldisem maine ja positsioon.

On piirkondi, kus FSC- ja PEFC-sertimissüsteemid on konkurentsisõjas. Eestis näivad suhted olevat rahumeelsemad.


Kaks süsteemi

Metsa sertifikaat kinnitab ametlikult, et metsa on majandatud ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt õigesti. Metsi serditakse nii omandite kaupa kui grupiti.

Eestisse on jõudnud kaks maailmas levivat suuremat süsteemi:

- FSC, Forest Stewardship Council, metsahoolekogu. Sündis keskkonnaorganisatsioonide algatusel 1993.

- PEFC, Pan European Forest Certification, üleeuroopaline metsasertimine.

Sündis erametsaomanike ja metsatöösturite algatusel 1999.

Allikas: Metsaleht