Seekordse hindamise tulemusel tõsteti Euroopa naarits äärmiselt ohustatud liigi (critically endangered) kategooriasse. Sinna kuulumine tähendb, et liiki peetakse äärmiselt suures väljasuremisohus olevaks. 

Kõikidest maailma kiskjatest peetakse sama kriitilises seisus olevaks veel aheksat kiskjaliiki. Euroopas on kõikidest imetajatest naaritsa kõrval nii kehvas seisus neli ja kiskjatest kaks liiki: ibeeria ilves ja vahemere munkhüljes. Eesti faunas esinevatest liikidest on samasse kategooriasse praeguseks veel arvatud vaid angerjas.

Naaritsa nihutamine äärmiselt ohustatud liigiks ei tähenda otseselt seda, et alates eelmisest liigi seisundi globaalsest hindamisest 1996. aastal, oleks ta olukord hüppeliselt halvenenud. Ka siis avaldati kahtlust, et naarits võib tegelikult kuuluda äärmiselt ohustatud liik, kuid küllaldaste andmete puudumine Venemaalt ei võimaldanud seda tõestada ning naarits jäeti madalamasse, eriti ohustatud (endangered) liikide kategooriasse. Tänavuses hinnangus sisalduvad
varem puudunud andmed ning see võimaldas esile tuua liigi tegeliku seisundi.

Naaritsa praegune ohustatuse hinnang on kättesaadav Punase nimistu kodulehelt:
http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/14018/0

Eestis tehtud naaritsa alalhoiualasel tegevusel on märkimisväärne roll selle liigi kaitsel. Tallinna loomaaias peetakse ligi poolt naaritsa globaalsest tehisasurkonnast ning Hiiumaal naaritsa asurkonna loomine on üks edukamaid naaritsa liigikaitselisi ettevõtmisi. Tänaseks on samalaadsed liigikaitselisi ettevõtmisi algatatud ka Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.