Euroopa Parlament: keskkonnakahjulike toetuste maksmine tuleb lõpetada

 (2)
                     
Maaleht
Euroopa Parlament: keskkonnakahjulike toetuste maksmine tuleb lõpetada
Foto: Sven Arbet

Kahjustatud ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine tuleb seada olulisemaks poliitiliseks prioriteediks, öeldakse Euroopa Parlamendis 20. aprillil vastu võetud resolutsioonis.

Kuna ELil ei õnnestunud täita oma 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse üldist eesmärki, tuleks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine muuta nüüd ELi peamiste poliitikavaldkondade lahutamatuks osaks. Keskkonnakahjulikud toetused tuleb 2020. aastaks kindlaks teha ja järkjärgult lõpetada, öeldakse resolutsioonis.

Parlamendiliikmed juhivad tähelepanu hiljutistele uuringutele, mis näitavad, et bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine ELis „avaldab ühiskonnale laastavat majanduslikku mõju, millega seni ei ole majandus- jt poliitikas piisavalt arvestatud”.

Resolutsioon, mis võeti vastu 414 poolt-, 55 vastu- ja 64 erapooletu häälega, kujutab endast Euroopa Komisjoni poolt 2011. aasta mais esitatud ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia järelmeedet.

„Teenused, millega loodus meid varustab, nagu puhas vesi, puhas õhk, viljakas maapind ja toit, ei ole ülima tähtsusega mitte ainult inimkonna heaoluks, vaid need kujutavad endast ka astronoomilist majanduslikku väärtust. Majandusteadlaste arvates kaotame me bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu igal aastal 3% oma SKPst. ELi jaoks tähendab see 450 miljardit eurot aastas. Nende arvudega võrreldes on 5,8 miljardit eurot, mis tuleks igal aastal investeerida Natura 2000 programmi, tühine summa!” ütles raportöör Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE, Madalmaad).

„Selle probleemi tõeliseks lahenduseks ei ole mitte kõnealune uus strateegia, vaid pigem ÜPP ja ühise kalanduspoliitika eelseisvad reformid ning mitmeaastane finantsraamistik,” öeldakse resolutsioonis.

ÜPP ümberorienteerimine

Parlamendiliikmed rõhutavad, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ei ole mitte ainult toiduainete tootmise ja maaelu arendamise, vaid ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahend. Nad peavad kahetsusväärseks, et ÜPP keskkonnakaitsemeetmetega „ei ole seni suudetud peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist”.

ÜPP tuleks ümber orienteerida nii, et pakkuda põllumajandustootjatele hüvitist avalike hüvede osutamise eest, „kuna turg ei võta praegu arvesse põllumajanduse poolt pakutavate tähtsate avalike hüvede majanduslikku väärtust,” lisavad nad.

EL peab kindlaks tegema keskkonnakahjulikud toetused

Parlamendiliikmed on seisukohal, et ÜPP makseid, sealhulgas alates 2014. aastast tehtavaid makseid, tuleks toetada „tugevate nõuetele vastavuse reeglitega, mis aitaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid,” hõlmates linnukaitse ja elupaikade, veepoliitika ning pestitsiidide- ja biotsiididealaseid õigusakte.

Samuti tuleb tugevdada põllumajandustavade kontrollimist, et vältida bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Lisaks tuleb kindlaks teha „kõik olemasolevad keskkonnakahjulikud toetused” ning need 2020. aastaks järkjärgult lõpetada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.