Euroopa Parlament: keskkonnakahjulike toetuste maksmine tuleb lõpetada

 (2)
                     
Maaleht
Euroopa Parlament: keskkonnakahjulike toetuste maksmine tuleb lõpetada
Foto: Sven Arbet

Kahjustatud ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine tuleb seada olulisemaks poliitiliseks prioriteediks, öeldakse Euroopa Parlamendis 20. aprillil vastu võetud resolutsioonis.

Kuna ELil ei õnnestunud täita oma 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse üldist eesmärki, tuleks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine muuta nüüd ELi peamiste poliitikavaldkondade lahutamatuks osaks. Keskkonnakahjulikud toetused tuleb 2020. aastaks kindlaks teha ja järkjärgult lõpetada, öeldakse resolutsioonis.

Parlamendiliikmed juhivad tähelepanu hiljutistele uuringutele, mis näitavad, et bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine ELis „avaldab ühiskonnale laastavat majanduslikku mõju, millega seni ei ole majandus- jt poliitikas piisavalt arvestatud”.

Resolutsioon, mis võeti vastu 414 poolt-, 55 vastu- ja 64 erapooletu häälega, kujutab endast Euroopa Komisjoni poolt 2011. aasta mais esitatud ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia järelmeedet.

„Teenused, millega loodus meid varustab, nagu puhas vesi, puhas õhk, viljakas maapind ja toit, ei ole ülima tähtsusega mitte ainult inimkonna heaoluks, vaid need kujutavad endast ka astronoomilist majanduslikku väärtust. Majandusteadlaste arvates kaotame me bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu igal aastal 3% oma SKPst. ELi jaoks tähendab see 450 miljardit eurot aastas. Nende arvudega võrreldes on 5,8 miljardit eurot, mis tuleks igal aastal investeerida Natura 2000 programmi, tühine summa!” ütles raportöör Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE, Madalmaad).

„Selle probleemi tõeliseks lahenduseks ei ole mitte kõnealune uus strateegia, vaid pigem ÜPP ja ühise kalanduspoliitika eelseisvad reformid ning mitmeaastane finantsraamistik,” öeldakse resolutsioonis.

ÜPP ümberorienteerimine

Parlamendiliikmed rõhutavad, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ei ole mitte ainult toiduainete tootmise ja maaelu arendamise, vaid ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahend. Nad peavad kahetsusväärseks, et ÜPP keskkonnakaitsemeetmetega „ei ole seni suudetud peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist”.

ÜPP tuleks ümber orienteerida nii, et pakkuda põllumajandustootjatele hüvitist avalike hüvede osutamise eest, „kuna turg ei võta praegu arvesse põllumajanduse poolt pakutavate tähtsate avalike hüvede majanduslikku väärtust,” lisavad nad.

EL peab kindlaks tegema keskkonnakahjulikud toetused

Parlamendiliikmed on seisukohal, et ÜPP makseid, sealhulgas alates 2014. aastast tehtavaid makseid, tuleks toetada „tugevate nõuetele vastavuse reeglitega, mis aitaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid,” hõlmates linnukaitse ja elupaikade, veepoliitika ning pestitsiidide- ja biotsiididealaseid õigusakte.

Samuti tuleb tugevdada põllumajandustavade kontrollimist, et vältida bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Lisaks tuleb kindlaks teha „kõik olemasolevad keskkonnakahjulikud toetused” ning need 2020. aastaks järkjärgult lõpetada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.