Parlamendiliikmed juhivad tähelepanu hiljutistele uuringutele, mis näitavad, et bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine ELis „avaldab ühiskonnale laastavat majanduslikku mõju, millega seni ei ole majandus- jt poliitikas piisavalt arvestatud”.

Resolutsioon, mis võeti vastu 414 poolt-, 55 vastu- ja 64 erapooletu häälega, kujutab endast Euroopa Komisjoni poolt 2011. aasta mais esitatud ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia järelmeedet.

„Teenused, millega loodus meid varustab, nagu puhas vesi, puhas õhk, viljakas maapind ja toit, ei ole ülima tähtsusega mitte ainult inimkonna heaoluks, vaid need kujutavad endast ka astronoomilist majanduslikku väärtust. Majandusteadlaste arvates kaotame me bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu igal aastal 3% oma SKPst. ELi jaoks tähendab see 450 miljardit eurot aastas. Nende arvudega võrreldes on 5,8 miljardit eurot, mis tuleks igal aastal investeerida Natura 2000 programmi, tühine summa!” ütles raportöör Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE, Madalmaad).

„Selle probleemi tõeliseks lahenduseks ei ole mitte kõnealune uus strateegia, vaid pigem ÜPP ja ühise kalanduspoliitika eelseisvad reformid ning mitmeaastane finantsraamistik,” öeldakse resolutsioonis.

ÜPP ümberorienteerimine

Parlamendiliikmed rõhutavad, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ei ole mitte ainult toiduainete tootmise ja maaelu arendamise, vaid ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahend. Nad peavad kahetsusväärseks, et ÜPP keskkonnakaitsemeetmetega „ei ole seni suudetud peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist”.

ÜPP tuleks ümber orienteerida nii, et pakkuda põllumajandustootjatele hüvitist avalike hüvede osutamise eest, „kuna turg ei võta praegu arvesse põllumajanduse poolt pakutavate tähtsate avalike hüvede majanduslikku väärtust,” lisavad nad.

EL peab kindlaks tegema keskkonnakahjulikud toetused

Parlamendiliikmed on seisukohal, et ÜPP makseid, sealhulgas alates 2014. aastast tehtavaid makseid, tuleks toetada „tugevate nõuetele vastavuse reeglitega, mis aitaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid,” hõlmates linnukaitse ja elupaikade, veepoliitika ning pestitsiidide- ja biotsiididealaseid õigusakte.

Samuti tuleb tugevdada põllumajandustavade kontrollimist, et vältida bioloogilise mitmekesisuse kadumist. Lisaks tuleb kindlaks teha „kõik olemasolevad keskkonnakahjulikud toetused” ning need 2020. aastaks järkjärgult lõpetada.