Euroopa põllumajandusvolinik: otsetoetused on vajalikud, kuid järjest olulisem on keskkond

 (1)

ELi põllumajandusvolinik Phil Hogan.
ELi põllumajandusvolinik Phil Hogan.Foto: Scanpix, AFP

Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelistused järgmisel eelarveperioodil, pärast 2020. aastat, erinevad paljuski praegustest.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan on esitanud tutvumiseks oma ettepanekud. Tal on oma visioon tulevikust, kuid praegu käib selle üle konsultatsioon teiste komisjoni teenistustega, kellel on kindlas­ti erinevaid vaateid.

Hogan on seisukohal, et rõhk keskkonnateemadele peab kasvama, samas on ÜPP eel­ar­ve surve all Brexiti, mig­ratsiooni jms tõttu.

Voliniku hinnangul on otsetoetused täht­­sad, kuid ka teisel sambal on suur roll.

EL-i otsetoetused ei sõltu riiklikest

Hogan ei toeta ideed rakendada otsetoetuste liikmesriikide poolset kaasfinantseerimist, eriti kui see peaks olema liikmesriikidele vabatahtlik, sest see ohustaks põllumajandussaaduste ja toiduainete ühise turu toimimist.

Ehk siis – oma riigi osaline rahatugi ei ole enam kohustuslik. Praegu toetab iga riik oma tootjaid erineval määral ning see muudab konkurentsi veel ebavõrdsemaks kui see juba niigi on nn vanade riikide suuremate pindalatoetuste tõttu.

Volinik soovib juurutada otsetoetuste ettevõttepõhised maksimumtasemed (nn capping). Esitatakse ettepanek, et toetuste piiramine ettevõtte kohta peaks olema liikmesriikidele kohustuslik ning maksimaalne otsetoetuste tase ettevõtte kohta võiks olla vahemikus 60 000 kuni 100 000 eurot.

Seotud lood:

Seejuures tuleks siiski arvestada tööjõukulusid, et vältida toetuste piiramise negatiivset mõju töökohtadele.

Väiksematele taludele suurem toetus

Dokumendi eelnõus tehakse ühtlasi ettepanek suurendada väiksemate talude toetusi, mida saaks teha nn ümberjaotava makse kaudu. Keskenduma peaks nendele taludele, kelle puhul sõltub eluks vajalik sissetulek põllumajandusest.

ÜPP raames peaks jätkama liikmesriikide toetustasemete erinevuste vähendamisega, mis panustaks ida ja lääne vahelise lõhe kahandamisse. Kõikidel põllumeestel on samad väljakutsed, kuigi silmas tuleks pidada ka suurt erinevust tööjõu ja maa hindades ning agronoomilistes tingimustes.

Muuta tuleks põllumajanduse senist keskkonnanõuete arhitektuuri (nõuetele vastavus, otsetoetuste rohestamine, vabatahtlikud põllumajanduskeskkonna meetmed, kliimameetmed).

Keskkonnameetmed on praegu küllaltki killustatud. Erinevad elemendid tuleks integreerida rohkem suunatud ning ühtsemasse vormi. Uued toetuste tingimused põhineksid piiratud hulgal keskkonna- ja kliimatingimustel, mille peaksid täpsemalt sätestama liikmesriigid, kes peaksid tagama, et seejuures saavutatakse kokkulepitud eesmärgid.

Põllumehed ja teised huvigrupid peaksid keskkonnaeesmärkide saavutamisel kasutama ühiseid lähenemisi.

Suurem vabadus ja vastutus riikidele endile

Eelnõus pakutakse välja, et tulevikus võiks ÜPP olla lihtsam ja vähemate ettekirjutustega tulemuste saavutamise süsteem, milles liikmesriikidel oleks suurem vastutus ja võimalus otsustada, kuidas nad saavutavad ELi tasemel kokku lepitud laiemad eesmärgid.

Eelnõu kohaselt võiksid liikmesriigid saada võimaluse täpsemalt kujundada ÜPP meetmete sisu, et seeläbi maksimeerida nende panus ELi eesmärkide saavutamisse. Samuti saaksid liikmesriigid suurema õiguse määratleda nõuded ja nende kontrollimine ning sanktsioonid. Komisjon kinnitaks liikmesriikide strateegilised kavad.

Uus mudel võimaldaks liikmesriikidel koostada endale sobivate meetmete segu, et täita keskkonna- ja kliimaeesmärgid.

Komisjon kavatseb pakkuda põllumajandustootjatele, riigiasutustele ja sidusrühmadele foorumit, et vahetada kogemusi ja parimaid praktikaid, eesmärgiga parandada praeguste tööriistade rakendamist ja teavitada uuendustest. Tuleb pöörata suuremat tähelepanu teadmiste edasiandmisele. Seejuures tuleks kaasata nõuandeteenistust.

Vaja on terviklikku ja ühtset lähenemist riskijuhtimisele. Koos peaksid tegutsema EL, liikmesriigid ning erasektor. See aitaks leida kõige sobivamaidlahendusi eri tüüpi piirkondlikele ja valdkondlikele vajadustele.

Uurida tuleks uusi võimalusi, näiteks finantsinstrumente, erakapitali kaasamist, toetusi ühisfondidest, stiimuleid kriisideks valmistuseks ja säästmise soodustamiseks.

Põlvkondade vahetumise soodustamine

Üle 30% põllumeestest on vanemad kui 65 eluaastat. Seega tuleks kasutada kõiki võimalusi põlvkondade vahetuse soodustamiseks - maaga seotud küsimuste reguleerimine, maksustamine, pärimisseaduste kujundamine jms.

Uus ÜPP peaks andma liikmesriikidele paindlikkuse töötada välja endale sobivaimad skeemid, mis vastaksid noorte põllumajandustootjate vajadustele, nagu oskuste arendamine, teadmised, innovatsioon, ettevõtluse arendamine ja investeeringute toetamine.

Nähakse ette ka ELi ühine toetussüsteem uutele alustajatele (lihtsustatud lisatoetus uutele turule sisenejatele, praeguste ühekordsete maksete suurendamine või pikendamine).

Tuleb ka soodustada vanema põlvkonna lõpetamist, et seeläbi parandada põllumaa kättesaadavust. Samuti tuleks soodustada teadmiste vahetamist põlvkondade vahel ja ettevõtte üleandmise sujuvat planeerimist.

Eelnõus märgitakse, et teadusuuringud ja innovatsioon tuleks laboritest põllule ja turgudele tuua. Põllumajanduses ja maapiirkondades tuleks kasutada IT ja digitaliseerimise võimalusi. Väga tähtis on täppisviljelus.

Teatis plaanitakse avaldada 29. novembril. Sellele järgneb selle mõjuhinnang järgmisel kevadel ja eelnõud soovitakse lauale panna järgmise aasta teises pooles pärast seda, kui mais on avaldatud ELi mitmeaastase eelarveraamistiku ettepanekud.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare