Peaaegu pool antibiootikumide kogusest kirjutatakse Euroopas välja loomade tarvis. Tihti areneb mikroobidel aga antibiootikumide suhtes resistentsus. Resistentsuse tekkimise riskifaktoriks peetakse loomadel üldiselt antimikroobsete preparaatide tavapärast kasutamist.

Kuna antimikroobne resistentsus ohustab tõsiselt eelkõige noorloomi, on see Euroopa loomakasvatussektoris saamas üha tõsisemaks probleemiks. Lemmikloomad võivad samuti olla antimikroobse resistentsuse kandjad ning lihtsustada selle edasiandmist.

Samas on mõeldamatu nüüdisaegne loomakasvatus, kus puudub võimalus kasutada haiguste raviks antibiootikume. Loomade hea tervis ja antibiootikumide mõistlik kasutamine aitavad antimikroobse resistentsuse levimist hoida ära.

Euroopa parlament rõhutab, et veterinaarseid ravimeid (ning nende toodete kasutamist loomadel) käsitlevate võrreldavate andmete nõuetekohane kogumine ja analüüsimine kõigis liikmesriikides on väga oluline.

Parlament nõuab tungivalt, et tehtaks enam teadusuuringud antimikroobsetest ainetest vaba loomakasvatuse kohta, seega on rohkem vaja teadusuuringuid muude alternatiivide (vaktsineerimine, bioohutus, resistentsust arvestav tõuaretus) kohta ning tõenditel põhinevaid strateegiaid, et vältida ja kontrollida loomade nakkushaigusi.

Parlamendi arvates tuleb antimikroobseid aineid kasutada mõistlikult, andes veterinaaridele ja talupidajatele rohkem teavet, kuidas antimikroobse resistentsuse edasiarenemist vähendada.