Enamik inimesi on seisukohal, et loodusvarade tõhus kasutamine (79% küsitletutest) ja keskkonna kaitsmine (74%) soodustaks majanduskasvu. 80% küsitletutest arvab, et majandus mõjutab nende elukvaliteeti, 75% arvab, et keskkonna seisukord avaldab sama suurt mõju ja 77% ELi kodanikest on veendunud, et keskkonnalased probleemid mõjutavad otseselt nende igapäevaelu. Kõige rohkem teeb inimestele muret õhusaaste (56%) ja veereostus (50%), samuti jäätmeteke ja loodusvarade ammendumine.

Üha rohkem inimesi (59%) usub, et riigi edusammude mõõtmisel tuleks sotsiaalseid ja keskkonnafaktoreid pidada sama tähtsaks kui majanduslikke kriteeriumeid. 59% on arvamusel, et riiklike kulutuste ja investeeringute tegemisel peaksid nende riigi ametiasutused eelistama keskkonnasõbralikkust, mitte kulutasuvust.

Keskkonnaalane vastutustunne kasvab

Neid inimesi, kes ütlevad, et on valmis ostma keskkonnasäästlikke tooteid, isegi kui see tähendab veidi suuremaid väljaminekuid, on järjest rohkem (75%, 2011. aastaga võrreldes). Suurem osa (93%) leiab, et suured saastajad peaksid hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Suuremate trahvide kehtestamist õigusrikkujatele peeti kõige tõhusamaks keskkonnaprobleemide lahendamise vahendiks.

85% eurooplasi usub, et neil endil on keskkonna kaitsmisel oluline roll. Enamus on otsustanud tegutseda ja käituda keskkonnasõbralikul viisil. Jäätmete sorteerimine ringlussevõtuks (72%), energiatarbimise vähendamine (52%) ja veetarbimise vähendamine(37%) olid kolm kõige enam levinud käitumisviisi. Suurem osa küsitletutest leiab, et neil on piisavalt teavet keskkonna kohta üldiselt, samas on 39 % neid, kes tunnevad puudust teabest tarbekaupades sisalduvate kemikaalide tervisemõju kohta.

Valdav enamus on arvamusel, et keskkonna kaitsmiseks on võimalik teha rohkem. 77% leiab, et suurettevõtete ja tööstuse panus ei ole piisav; 70% arvab sama oma riigi valitsuse kohta. 65% möönab, et kodanikud võiksid keskkonna heaks ise rohkem teha. Keskkonda kaitsta soovivate kodanike prioriteetideks olid jäätmete sorteerimine ringlussevõtuks (54 %), oma energiatarbimise vähendamine (39 %) ning ühistranspordi kasutamine (39 %).

ELi tegevuse toetamine

77 % ELi kodanikest leiab, et ELi keskkonnaalased õigusaktid on vajalikud keskkonna kaitsmiseks nende riigis, ning kuus kümnest arvab, et keskkonda puudutavad otsused tuleks vastu võtta ühiselt ELi tasandil. 79% on ka seisukohal, et EL peaks saama kontrollida, kas nende riigis kohaldatakse keskkonnaalaseid õigusakte nõuetekohaselt. 84% soovib, et keskkonnasäästliku tegevuse toetamiseks eraldataks rohkem ELi rahalisi vahendeid. Üle poole ELi kodanikest (56%) soovib, et ELi tegevus keskkonnakaitse alal oleks veelgi ulatuslikum.

Eurobaromeetri keskkonnaalane uuring viidi läbi kolm aastat pärast eelmise samateemalise aruande esitamist. Küsitlus toimus Euroopa Liidu 28 liikmesriigis 26. aprillist kuni 11. maini 2014. aastal. Eesmärk oli hinnata ELi kodanike arusaamu, hoiakuid ja tavasid keskkonnaküsimustes. Keskkonna peadirektoraadi egiidi all küsitleti isiklikult ja emakeeles 27 998 eri sotsiaalsesse ja demograafilisse rühma kuuluvat inimest.