Farm Plant Eesti uus juht tuli Leedust

                     
Maaleht

Alates eelmisest nädalast on Farm Plant Eesti ASi tegevdirektor 31-aastane leedulanna Jurgita Radzeviče.

Hoolimata noorusest on Jurgita Radzevičel 10 aastane juhtimiskogemus. Rohkem kui 8 aastat on ta tegutsenud põllumajandussektoris. Ta on töötanud Leedu söödatootmisettevõttes Kedainiu Grudai Ldt. ja kuulunud Leedu ettevõtte „Vikonda“ juhtkonda. Viimased kaks aastat on Jurgita Radzeviče juhtinud Leedu tuntuimat jäätisefirmat ”Vikeda”.

Farm Plant Eesti tegevdirektori asetäitja Marge Pähkli sõnul kavatseb uus juht eelkõige tugevdada Farm Plant Eesti positsiooni Eesti turul ja jätkata tihedat koostööd nii emaettevõtetega Skandinaavias kui sõsarettevõtetega Lätis ja Leedus.


Farm Plant Eesti AS

• Farm Plant Eesti AS on põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte käibega 55 mln eurot.

• Firma asutati 1993. aastal ja peamisteks omanikeks on DLG Taanis ja Lantmännen Rootsis.

• Farm Plant Eesti on turuliider loomasööda toomises, mahuga 100 000 tonni aastas, ja on üks suurimates vilja ja rapsi kokkuostjatest.

• Farm Plant Eesti peamised üksused asuvad Viljandis, Elvas, Türil, Tartus ja Rakveres.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tiit Pruuli: Hipiajastu ülim vabadus on möödas
Tiit Pruuli on mees kirju minevikuga, ent mida aeg edasi, seda enam tahab ta teha neid asju, millel oleks jääv väärtus, ning soovib, et ka riigijuhid püüaks näha asju pikemas perspektiivis.
Kirjanik, rändur ja ettevõtja Tiit Pruuli ütleb, et ei taha enam tegelda asjadega, millel paari aasta pärast mingit tähendust pole, ning tõdeb, et endaga rahul olev maailm libiseb hirmutavalt kiiresti allavoolu.
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.