Teiste hulgas käisid Feldtagel Baltic Agro põllumeestest kliendid. Firma korraldas seda reisi juba kuuendat korda.

„Seekord paistis rohkem olevat taimekasvatuse automaatika ja robotiseerimise väljapanekuid, elektroonilisi lahendusi ja keskkonnasuunalisi ettekandeid,” ütles õppereisi korraldaja Margus Ameerikas. Ta lisas, et Saksamaal toimuv on meie jaoks lähipiirkonna üks professionaalsemaid põllunäitusi.

„Tase ja korraldus on alati tipptasemel. Kuigi nad on veidi meist lõuna pool, on sordid ja seemnekasvatusfirmad samad, mis meie turul, tehnoloogiad on sarnased ja paljudel suurematel rahvusvahelistel kontsernidel on meil oma esindajad, kes õppereisi väljapanekutel ja farmide ning katsekeskuste külastamistel tublisti kaasa aitasid – korraldasid külastusi ning tagasid eestikeelse tutvustuse,” kiitis Ameerikas. Nii võis emakeeles kuulda Rapooli, Syngenta, John Deere’i, BASFi, Bayeri, Yara ning Monsanto esitlusi.

Ent Feldtage pole ainult suur keemiaülistuspidu. Vast huvitavamadki olid sordi- ja kasvatustehnoloogia katsed. Näiteks oli katses talirapsi ‘Atora’ kõik peavõrsed ära murtud ja vaadati, kui palju ta ajab külgvõrseid. Selliste katsete tulemused võivad anda aluse lausa uue viljelustehnoloogia kujundamiseks.

Lisaks näitusele külastati tavakohaselt ka praktikuid – Saksa põllumajandusettevõtteid. Tänavu vaadati väetuskatseid 2300 hektaril laiuvas DAWA Agrar GmbH (Dahlenwarsleben) farmis, kes on rapsiseemnete tootja Rapooli pikaajaline koostööpartner.

Külastati ka firma BASF kompetentsikeskuse partnerfirmat APH. Sellel on põllumajandusmaad 10 200 ha, millest rohumaad on 200 ha ning kesa 995 ha. Põlde on ligi kakssada, nende suurused varieeruvad kahest 220 hektarini. Kasvatatakse talinisu, taliotra, talirapsi, tritikut, maisi ja suhkrupeeti. Ettevõte kasutada on liivsavimullad, mille huumushorisondi tüsedus on 25-98 cm, keskmine 49 cm.

Lõpuks vaadati veel Berliini Humboldti ülikooli uurimiskeskust, kus tutvuti nii pikaajaliste väetuskatsetega kui kaedi võrdluseks ka põlde, millele pole kunagi väetist antud. “Need n.ö null-lämmastiku põllud olid ikka piisavalt ehmatavad, nagu üksikud kõrred kasvaksid kõrbest välja,” arvasid külastajad.