FOTOD | Alaverest sai tänu kõrgeimale viljakuivatile Eestimaa kuivatipealinn
Esimesed kuivatid paigaldas Alvar Alaveresse 1992. aastal, laupäeval avatud uue kuivati planeerimisega alustati läinud aasta oktoobris, ehitus sai avapaugu tänavu jaanuaris ja kogu kompleks saab töökorda augustikuu jooksul. Ettevõtte ajaloo jooksul on aga Alaveres tulnud kuivatada sisuliselt kõike. Nii oli kord vaja üle kuivatada isegi ühe tollilao põlengus veekahjustusi saanud kohv ja kakao.
TÜ Alvar MÜ juhatuse esimees Jaanus Kalev on seda meelt, et vajadus kuivativõimsuse tõstmise järele on nii ühistus kui kogu Eestis olemas. Alvar teeb lisaks oma vilja kuivatamisele teenust ka Eesti suurematele teravilja kokkuostjatele, eriti tihe koostöö kulgeb Baltic Agroga.
„Alati oleks kuivatada rohkem, kui meie võimsused lubavad. Eestis on teraviljasaagid head, külvipinnad suurenevad, seega on uue kuivati planeeritud võimsus vajalik just hetke tootlikkuse tagamiseks ja kiireks viljavoo läbilaskevõimsuseks,“ märgib Jaanus Kalev. „Kui tänavu teeb põud saakidele selgelt liiga, siis järgnevad aastad võivad olla ju taas rekordsaakide aastad.”
TÜ Alvar MÜ minimaalse äriplaani järgi on nüüd võimalik kuivatada hooajal kokku 45 000 tonni. Uus kuivati jääb esmalt tavaviljade tarbeks. Vanad Antti kuivatid jäävad kuivatama mahevilja, mille käitlemiseks on ühistul load olemas.
Lisaks kuivatile on Alaveres käimas ka elektriprojekt senisest paremaks elektrivõimsuse tagamiseks nii uuele kui ka vanale kuivatile. Selleks rajatakse keskpingeliitumise alajaam ja uuendatakse elektrisüsteeme. Selle projekti rahastamise juures on lisaks omafinantseeringule abiks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetus 29 000 euro ulatuses.