Seminaril tutvustasid osalevad teadusasutused oma viimaste aastate töid ja saavutusi, Jõgeva katsepõldudel vaadati sordiaretuse ja agrotehnika katseid. Eesmärgiks oli hinnata Läti ja Leedu, aga ka teiste maade sortide käitumist Eesti tingimustes.

ETKI andis ka ülevaate käimasolevatest rahvusvahelistest projektidest: tervislikud vähemlevinud teraviljad, toiduviljade dieettoiduna kasutamine, samuti liblikõieliste – oa ja herne – uurimise ja kasutamise projektid Eurolegume, Legato, Cobra.

Varasemate selliste katsete tulemusena on Eesti tootjateni jõudnud Leedu talinisu ’Ada’, Läti suvinisu ’Uffo’, talinisud ’Freddis’ ja ’Edvins’ ning talitritikale ’Ruja’.

Nagu rääkis Dotnuvas asuva Leedu maaviljeluse uurimisinstituudi direktor Vytautas Ruzgas, on lõpule jõudnud veel kahe uue nisusordi, ’Nemunas’ ja ’Kallas’ aretamine. Sadadest aretusliinidest välja valitud 12 jõudsid Jõgevale 5-6 aastat tagasi, läbisid siin katsed ning on nüüd jõudnud sordilehele ja tootmiskatsetesse. Eeldatavasti on neil väga hea talvekindlus ja stabiilselt kõrge saak.

Uut trendi näitas katses olev Leedu talinisu ’Sedula’. Selle omapäraks on lühike kõrs, ent lisaks ka hea talvekindlus ning kõrge saak. Lühikese kõrre eelis on, et seal on haigustel vähem kohta pesitseda, samuti on viljakasvatajaid, kes eelistavad väiksemat põhukogust.

Veel vaadati järjest enam moodi mineva speltanisu katseid. Väga elavat huvi ja arutelu tekitas ka maheteema ning mahekatsed pälvisid suurt tähelepanu nii põllul, seminaril kui jutuainena.

14. juulil saab Jõgeva mahekatsetega tutvuda ka laiem avalikkus selleteemalisel põllupäeval.