Esimesel päeval külastati väiksemat farmi, mis tegutseb paarikümnel hektaril ja kus põhirõhk oli humalakasvatusel. Pärastlõunal aga üht suuremat, ligi paarisajal hektaril tegutsevat farmi, kus taimekasvatus oli kombineeritud lihaveisekasvatusega.

“Baltic Agro, kes selle reisi korraldas, eelistab Saksamaa põllupäevi seetõttu, et sealsed taimekasvatuse tingimused on meile suhteliselt sarnased. Paljud Põhja-Saksamaa tarbeks aretatud sordid on väga sobvad ja populaarsed ka meie tingimustes,” sõnas Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, lisades, et ka mitmed seemnekasvatuse, sordiaretuse, taimekaitse ja väetiste firmad on samad, kes tegutsevad ka Eesti turul. “Kasutasmegi ära eelkõige neid firmasid, et näidata siis sortide ja tehnoloogiate parimaid võimalusi ning aktuaalseid probleeme Saksamaal.”

Feldtage põld, kuhu suunduti järgmisel päeval, oli suurtest vihmadest ühtlaselt 5-10 cm mudakihiga kaetud.

Eesti põllumeestele olid igaks täistunniks korraldatud eestikeelse tõlkega ettekanded BASFilt, Bayerilt, Yaralt, Rapoolilt , Monsantolt jt.

Tagasituleku päeval külastati veel Syngenta innovatsioonikeskust ja pärastlõunal ühte väga võimsal tasemel tegutsevat taimekasvatusettevõtet. Bayeri poolt kokku lepitud 400 hektaril tegutsevas farmis kasvatati vaid kolme kultuuri: suhkrupeeti saagikusega kuni 100 t/ha, kartulit saagikusega 60 t/ha ja talinisu saagikusega 8-12 t/ha.