Nii külastasidki nad teisipäeval Eesti Rukkitee koosseisu kuuluvaid asutusi. Reis läbis Olustvere maamajanduskooli, põllumajandusmuuseumi, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ning Sangaste lossi. Rukkikuninga Hans Kruusamäe juures käidi ka, kus arutati edasist koostööd. Eesti Põllumajandusmuuseumis said naabrid proovida kätt leiva küpsetamises ning rukkiküünis viljatöid teha.

Lätist osalesid külaskäigul Lielezersi, Madona, Lāči ja Dona leivatööstuste ning ettevõtte Puratos Latvija esindajad, samuti Läti põllumajandusülikooli, põllumajandusministeeriumi, teraviljade aretusinstituudi ning pagarite seltsi esindaja.

Lätlaste külaskäigu eesmärk oli saada uusi kogemusi ja vahetada informatsiooni. Näiteks Lätis on järjest suurem probleem küpsetada head leiba, kuna farmerid kasvatavad hübriidrukki sorte, mis annavad küll suure saagi, kuid pole leiva küpsetamiseks väga sobivad.

Samas pole neil võimalust minna ka Eesti teed, säilitades vana rahvuslikku rukkisorti, nagu on meil ’Sangaste’. Seetõttu arvasid Läti pagarite ühenduse liikmed, et nad peaksid rohkem kaasa rääkima sordikatsetes, et aidata aretajatel leida parimad rukkisordid leiva küpsetamiseks. Seejärel tuleks küsida valitsuselt toetust just nende sortide kasvatajatele, sest kvaliteetsed küpsetussordid ei anna enamasti piisavalt suurt saaki.

Lätlaste meelest oli hea mõte, et Eestis on koolidele programm, kuidas harjutada lapsi sööma rohkem tervislikku rukkileiba.

Samas on lätlased ühele oma rukkileibadest, mida iseloomustab magus maitse ja mida valmistatakse Kurzemes, saanud Euroopast rahvusvahelise tunnustuse ja geograafilise päritolu tähise. Sellist toodet tohib teha vaid Lätis. Eestlastel pole see õnnestunud ja pole vist taotletudki (küll on seda taotletud rukkipiiritusest valmistatud viinale).

Kohtudes Ruve Šanki ja Vahur Kukega arutati koostöövõimalusi kahe naabermaa vahel. Samuti arendati mõtet korraldada 2018. aastal ühiste jõududega suur rahvusvaheline rukkiteemaline konverents.

Huvitav oli seegi, et inimese kohta süüakse Lätis ja Eestis täpselt ühepalju rukkileiba – 19 kilo aastas.