Põhara Agro OÜ juhi Jaanus Põldmaa sõnul pole kapsakoi rünnak suvirapsile Eestis esmakordne. Neid oli ka üle-eelmisel aastal, kuid tänavune on eriti jõuline.

Kapsakoi rünnak algas Eestis kahe nädala eest, kui olid kuumad ilmad. Arvatakse, et röövik, kes tavaliselt möllab Lõuna-Euroopas ja Poolas, saabus siia soojade õhuvooludega. Meie karmis kliima ta teadaolevalt ei talvitu.

"Selline massiline kapsakoi rünnak nagu tänavu, on tavaliselt üle 15-20 aasta," ütleb Baltic Agro tootejuht Elo Tuubel. "Ta sööb mitte ainult suuri lehti, vaid ka südamikku, kust peaks tulema rapsi õisik ja sealt seeme."

Nõustajad nimetavad tänavust kapsakoi levikut lausa epideemiaks. "Oma piirkonnas ei leidnud ma ühtki põldu, kus seda poleks," kinnitab Oilseeds Trade´i Lõuna-Eesti müügijuht Roman Šarin.

"Kapsakoi kahjustab suvirapsi peamiselt nelja pärislehe faasis," selgitab Šarin. "Teda ei huvita raps, kus on kolm ja vähem pärislehte ning ta ei kahjusta oluliselt ka hetkel õitsvat rapsi."

Vahepealsel kasvustaadiumitel kahjustab ta aga põlde ulatuslikult, eriti põuastes piirkondades. Kahjustused on eriti suured siis, kui avastamisega hiljaks jääda ning õige tõrjemoment ehk siis nelja pärislehe faas maha magada.

Kapsakoile maitsevad noored arenevad lehed ehk taime südamik, kust algab kogu taime areng. Ta sööb südamiku tühjaks ning saaki ei tule või see jääb väikeseks. Sama teeb ta ka noorte kõrvalvõrsetega.
Lisamure on see, et kui taimedele tulevad kahjurid ja nende vastsed, siis tunnevad ka linnud n.ö liha lõhna, lendavad taimedele ning nokivad lehed auklikeks.

Nagu selgitavad nõustajad, väga hea rohtu koi vastu pole. Teda ei saa tõrjuda tavalise kontaktse kemikaaliga, kuna ta peidab end lehtede vahel või taimesüdamiku sees.

Samas peaks tema vastu siiski aitama samad vahendid, millega rapsikasvataja tõrjub hiilamardikat, kuna vastne on mardikast nõrgem.