Kui aga osa kohvist ja teest tarbib riik ka ise, siis roosid lähevad sajaprotsendiliselt ekspordiks.

Seetõttu iseloomustavadki Keeniat suured roosiistandused — need on hektaritel laiuvad kasvuhooned, kus sees kasvavad miljonid roosid.

Praegu Keenias kündmise maailmameistrivõistlusi jälgiv Maalehe ajakirjanik Lii Sammler leidis võimaluse kaht kasvuhoonet külastada ja kirjutab kohapealt peetavas blogis, et vaatepilt oli võimas: ühes kasvuhoones on 80 000 taime ja aastas müüakse 44 miljonit lille.

Rooside hinna määrab teadagi varre pikkus. Lõigata saab seda aga ainult sobivast kohast, nii lõigatakse lill ära, pannakse mõõdulindile ning selle järgi vastavasse virna.

Kuigi Keenia toodab enamiku maailmas kingitavatest roosidest, ei aretata neid seal, vähemalt mitte ärisorte. Tavaliselt ostetakse litsents Interflorast ja hakatakse kohapeal paljundama. Palju sooja ja palju vett pluss kahjuritõrje — nii lihtne see ongi. Ühe roosi omahind on keskmiselt 11 eurosenti.

Lõigatud roosid pannakse 24 tunniks säilitusaine ja vee seguga ämbrisse, kus nad imevad end seda täis. Siis jahutusse, karpi ja lennuki peale ning varsti tulevadki lilled läbi Hollandi või mõne muu riigi Eesti lillepoodidesse, kus saame neid osta juba hoopis teise hinnaga.

Rohkem pilte ja muljeid BLOGIST.