FOTOD | Kellest saab parim piimatootja?


Parimad piimaandjad
Parimad piimaandjad.Foto: Lii Sammler

Kahe päevaga risti ja põiki läbi Eestimaa – niisuguseks kujunesid tänavuse parima loomakasvataja otsingud.

Maaelu Edendamise Sihtasutus koos loomakasvatuse erialaorganisatsioonidega annab Eesti Vabariigi aastapäeval taas välja parima piimakarjakasvataja aunimetuse. Tänavu oli kandidaatideks kolm piimakarja.

Esimene külastatud piimakarjadest oli Lääne-Virumaa ettevõte JK Otsa talu, mida majandab isalt farmi üle võtnud Jaanus Kiisk.

Jaanus Kiisk Foto: Lii Sammler

Talu alustas omaaegse Põdrangu sovhoosi ühes osas teraviljakasvatusega juba rublaaja lõpus. Esimene peremees oli põllumajandusteadusega tegelnud Jaan Kiisk, kes on nüüdseks ettevõtte üle andnud oma pojale Jaanusele.

Mõni aasta pärast alustamist osteti ära naaberettevõte ja saadi 80 lehma. Loomi osteti juurde ja kui lehmade arv oli tõusnud 400ni, ehitati 2004. aastal vana lauda betoonkonstruktsiooni kasutades uus külmlaut. Praeguseks on teisedki tootmishooned uuendatud ja käimas on töö selleks, et parandada vasikaluda kliimat.

Seotud lood:

Maad haritakse praegu 3300 hektaril. Farmis on 438 holsteini tõugu lehma. Eelmise aasta piimatoodang oli 12,1 tonni lehma kohta, piim sisaldas 3,7% rasva ja 3,3% valku. Märkimisväärne on piimarasva ja -valgu kogutoodangu ehk siis piima rammususe suurenemine võrreldes 2017. aastaga 84 kg võrra. „Enam ei kasuta me aretuseks selliseid pulle, kes annavad piimarasvas rasva miinust,“ selgitas piima kvaliteedi tõusu Jaanus Kiisk.

Varem olid probleemid tiinestumisega, kuid praegu on asi korda saanud lehmade jala külge pandud aktiivsusanduriga. Kui lehm indleb, on ta tavapärasest märksa aktiivsem ja liikuvam – nii aitab andur inda avastada ja lehmad õigel ajal seemendada.

Söötmisel kasutatakse oma teravilja, juurde ostetakse rapsi ja mineraale. Sööda teeb selle põhjal valmis liikuv jõusöödatehas ehk siis söödasegamisauto. Lehmad on jaotatud söötmisgruppidesse vastavalt toodangule – kõrgema toodanguga grupp saab ka tõhusamat sööta.

Karjast ülevaate saamiseks ja otsuste tegemiseks kasutatakse karjahaldusprogrammi Dairycomp, vajadusel annavad nõu ja abi Dimediumi konsultandid.

Saaremaad esindab tänavu Kärla POÜ, mille eesotsas on juba veerandsada aastat Ülar Tänak.

Ülar Tänak Foto: Lii Sammler

Kärla POÜ on üks Saaremaa ja Eesti kõrgeima toodanguga piimakarju. Mullune piimatoodang oli 12,2 tonni lehma kohta, piim sisaldas 3,4% rasva ja 3,35 % valku. Aasta lõpu seisuga oli karjas 648 lehma.

Ülar Tänak sai põllumehe hariduse Tihemetsas, seejärel õppis loomakasvatust maaülikoolis. Kärla POÜ-s töötab ta aastast 1994.

„Tol hetkel oli siin vana farm mõnesaja lehmaga ja toodangut polnud ka ollagi,“ räägib Tänak. Kuna ta oli kuulnud Põlula katsetest ning teadis, et olemas on söötmisprogrammid, tahtis ta neid lähemalt uurida.

„Läksin läbi tuisu jõulude eel Tartusse, Olav Kärt võttis mu vastu ja käskis programmi selgeks õppida,“ meenutab mees. Sellest peale ta seda kasutabki.

2005. aastal ehitati uus lüpsifarm. See oli üks esimesi nii kõrgeid – 12 meetrit, avatav katusehari, kardinad jne. Järgnesid ka poegimislaut ja silohoidlad.

Järk-järgult on tootmist uuendatud. Viimane uuendus oli lõastuses - plastist piirded ilma turjapuuta, mis on lehmade heaolu seisukohalt märksa paremad kui tavapärane lõastus.

Lehmad jaotuvad toodangu alusel nelja söötmisgruppi, lüps käib kolm korda ööpäevas karussell-lüpsiplatsil.

Tänaku sõnul on nende järgmine eesmärk alandada esmapoegimise vanust. Praegu on see 25 kuud, mõni kuu võiks tema meelest vähem olla. Tehtud on tõumüüki, osaletakse Saarte Vissil.

Kolmas parima piimakarjakasvataja kandidaat on Siim Riisenberg – samuti isalt ettevõtte juhtimise üle võtnud noor mees Kehtna Mõisa OÜ-st.

Parim loomakasvataja 2018 Foto: Lii Sammler


Kehtna Mõisal oli mullu 591 aastalehma. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 10,5 tonni. Piima rasvaprotsent oli 4,12 ja valguprotsent 3,3.

Septembris avas Kehtna Mõisa OÜ uue lüpsilauda esimese, 2005. aastal valminu kõrvale. Investeering maksis 1,6 miljonit eurot. Lehmi lüpstakse seal kolm korda ööpäevas. Praegu mahub lüpsiplatsile korraga 40 lehma, kaheksa kohta on veel reservis selleks ajaks kui kari juba kasvanud on.

Loe veel

Praegu on lehmad hajutatud kahe lauda vahel. Kuna head noorkarja tuleb järjest peale, loodetakse mõne aasta möödudes jõuda tuhande lüpsilehmani ehk siis mõlemad laudad täis saada. Seetõttu on praegu peatatud ka mullikamüük.

Kuna Kehtna Mõisal on maad kasutada vaid 1500 hektarit, siis on tuhat lehma optimaalne karja suurus, mis edukalt ära sööta suudetaks.

Kehtna Mõisa eristab paljudest kolleegidest see, et seal ei kasutata ukrainlasi ega muud võõrtööjõudu. Siim Riisenbergi sõnul on Kehtna Mõisas tööl kõik kohalikud inimesed seetõttu, et firma jaoks on väga olulisel kohal suhtlemine kogukonnaga.

„Kõik avatud talude päevad, koolid ja lasteaiad oleme vastu võtnud, kõigiga suhelnud, et konflikte ennetada,“ räägib Siim Riisenberg, lisades haruldase asja, et Kehtna Mõis on igal aastal maksnud ka dividende.