FOTOD: Läti viljelusvõistlus tõi ühe võidu Eesti piiri äärde
Enamikul Läti viljelusvõistlejaist on suured teraviljatalud maaga 500-2000 ha, vähestel kõrvalharuna ka loomad.
Läti viljelusvõistlusel oli tänavu kolm kultuuri – nisu, raps ja uba.
Mõneti ootamatud tulemused
Kuna Lätimaa jaguneb nelja väga konkreetse piirkonna vahel, selgitatakse välja kultuuride võitjad igast maakonnast – Vidzeme, Latgale, Kurzeme, Zemgale – eraldi. Iga piirkonna võitjad muutuvad automaatselt peavõidu nominentideks ja nende seast valitakse välja parim.
Oaga võitis tänavu Zemgale viljakasvataja, OÜ Avotini A.S. Ettevõtet juhib Ojars Skangals. Firma tegutseb Jelgava kandis ja haritavat maad on sel 415 ha.
Kuigi Läti viljaaidaks peetaksegi Lõuna-Läti suuri põlde Zemgales, tuli tänavu nisu peavõit hoopis Eesti piiri lähedale Valmiera regiooni. Nisu võitja oli 9,2 tonniga hektarilt OÜ Klavinas, mida juhib Aigars Daugulis. Ettevõttel on maad 1138 ha ja võistlusel osales ta kõigi kolme kultuuriga.
Ka rapsi võit läks pisut ootamatusse kanti, Kurzemesse. Võitja ettevõte oli Kuldiga maakonnas tegutsev OÜ Ezergali, kes kasvatab vilja 86 hektaril. Tegemist on perefarmiga, mida majandavad Iveta ja Dzintars Erdmanis. Nemad võistlesid rapsi ja nisuga.
Nagu rääkis Ezergali särav perenaine Iveta Erdmane, on tegemist peretaluga. Iveta on hariduselt agronoom ja tema abikaasa Dzintars mehhanisaator. Talupidamist alustasid nad aastal 1992 33 hektariga. Nad osalesid ka Läti esimesel viljelusvõistlusel ja said siis võidu nisuga.
„Algul olid meil lehmad, sead, lambad, kartul ja vili,“ rääkis Iveta. „Kaheksa aastat tegime kõike, siis tundsime, et aitab. Müüsime kõik loomad ära ja ostsime maad juurde, praeguseks on meil üle tuhande hektari.“ Lisaks tarbeviljale kasvatab pere ka Baltic Agrole ja Latrapsile seemnevilja.
„Tänavu oli Kuldigas hea aasta, kõik põllud elasid talve üle,“ ütles perenaine. Ta kiitis ka sorti, milleks seekord valiti hübriidsort ’Visby’. Tema sõnul näitas ’Visby’ end terve ja talvekindlana. Pestitsiididest kasutas ta süsteemseid taimekaitsevahendeid, mille mõju oli vähemalt kolm nädalat. Hiilamardika tõrje õige aja tegi aga kindlaks nn püüniste abil. Seda tõrjet tuli teha kaks korda.
Saak oli hea, ligi 5,2 tonni hektarilt. Rahule jäi perenaine ka hinnaga ning õlisusega, mis oli 46 protsenti.
Külvikorras neil erilisi variatsioone pole: neli aastat on nisu ja siis tuleb raps.
Minister ja kantsler austasid võitjaid
Nagu rääkis võistlust kokku võtvas ettekandes üks selle korraldajaid, Läti Baltic Agro tootejuht Aiga Tillene, olid keskmised saagid tänavu suhteliselt madalad. Nagu Eestis, sadas ka Lätis palju vihma. Nisu saagid jäid 7 tonni kanti hektarilt, rapsil keskmiselt isegi alla nelja. Kõige ühtlasema saagi andis seal tänavu põlduba, üle kogu riigi oli keskmine 4,5 tonni hektarilt.
Erinevalt Eesti võistlusest, kus hinnatakse ainult tootmisnäitjaid – saagikust, kvaliteeti ja tulukust – läheb Läti võistluses arvesse ka heakord, keskkonnateadlikkus, innovaatilisus jms. Sellisena on võistlus osalt sarnane meie „Aasta põllumehe“ konkursile. Ja kuna seal „Aasta põllumehega“ võrreldavat konkurssi pole, on „Zelta lauks“ üks kõige tähtsam võistlus Läti põllumajanduses üldse.
Vastavalt võistluse tähtsusele oli lõpetamisele kohale sõitnud ka Läti põllumajandusminister Janis Duklavs. Minister andis üle eriauhinna parimale oakasvatajale ning pidas päevakohase kõne. Hiljem võis teda näha mitme talumehe kõrval lauas istumas ja juttu puhumas.
Põllumajandusminister Janis Duklavs kuulub poliitiliselt Läti vasakparteisse - farmerite ja roheliste liitu - ning on Läti valitsuse üks pikema staažiga ministreid. Ta asus ametisse seitse aastat tagasi, pärast seda, kui 2009. aasta veebruaris toimunud suure põllumeeste meeleavalduse tulemusena oli ametist tagandatud tema eelkäija Martinš Roze.
Siiani on Läti põllumehed saanud lisaks Euroopale toetusi ka oma riigilt, mullu ministri sõnul kokku ligi 60 miljonit eurot.
Läti viljelusvõistluse käigust ja tulemustest on ettekanne ka meie viljelusvõistluse lõpukonverentsil 29. novembril Paides. Lisaks korraldajatele lubasid Eestisse kaasa tulla ka mõned Läti põllumehed.
