Et tegu on pereüritusega, liikusid paljud kütid ringi koos perega ning laagris oli palju lapsi. Neile loodud mõnus lasteala sai palju kiita, sest meisterdada ja mängida sai seal igas vanuses.

„Oleme juba aastaid kokkutulekust osa võtnud ja siin on alati toredaid tuttavaid ees,“ rääkis aastaid mehega koos kokkutulekul käinud Malle. Jahimehed on tema sõnul need päris õiged mehed – ettevõtlikud ja tegusad ning loovad enda ümber turvatunde, mis naistele vägagi meeldib. „Siingi ollakse ju üsna ülevas meeleolus, kuid mingeid konflikte see kaasa ei too ja omavahel tülli ei minda,“ sõnas Malle.

Seekordne teema „Tagasi juurte juurde“ paistis välja eeskätt isetegevuskavade juures, kus nägi palju nahka rõivastatud mehi ja naisi. Kavad kippusid omama poliitilist alatooni ning oma koha leidsid ürginimeste elus ka pagulased.

„Siin kokkutulekul on eriti hästi näha, et jahimehi on igal elualal,“ sõnas Tõnis Korts. „Meie eesmärk on väärtustada põliseid jahitraditsioone, mis on inimest saatnud aastatuhandeid ning kõige edukamad saame olla siis, kui teeme koostööd.“

Jahimeeste kokkutulekud on Eesti jahimeeste ja nende sõprade aasta suurim sündmus. Esimene kokkutulek toimus 1968. aastal Toila-Orus.

Kundas toimub kokkutulek kolmandat korda (varem 1976 ja 2000).

Eesti Jahimeeste Selts on loodud 1967. aastal ja koondab enda alla enamiku Eesti 15 000 jahimehest.

Viimased arengud ja võistluste tulemused on kättesaadavad seltsi kodulehel.