Kui poisid olid kantslisse jõudnud, tulid metsast kaks poega. “Oleks me jäänud vähe koperdadma, siis jäänuks me neile vahele ja nad kadunuks kui tuul,” arvasid poisid. Õnneks jäi aega pildistada, kuidas pojad sõid, üks neist tegi seda kombekalt toitu käes hoides. Tosin minutit hiljem said nad aga lõhna ninna ja panid ema poole jooksu.

“Ema tõusis püsti, vaatas olukorra üle ja otsustas targasti taanduda,” rääkis Sven. Mõlema jaoks oli see esimene kord karu looduses näha.