Kuna liit on üks vanimaid ja kindlasti aktiivseim Eestis, oli põhjust 280 külalisega peoks küll. Õhtujuht oli Gaute Kivistik, esinesid Tartu poistekoor ja Vanemuuise teatri artistid, tantsumuusikat tegi ansambel Apelsin.

Ühiselt meenutati liidu ajalugu ning tänati asutajaliikmeid, kelle seas nimetati ära Ülo Puusta, Kaarel Voitk jt.

Tartumaa põllumeeste liit asutati 9. juunil 1989 ja kandis siis Tartumaa Talunike Liidu nime. Asutajaliikmeid oli 48. Nendest kuus on ka täna jäänud liikmeteks ja olid ballil aukülalised.

Kuigi algaastate peaülesandeks oli Soome ja Rootsi tehnikaabi jagamine ning ehitusmaterjalide ja masinate väljaajamine, suhkru ja naelte jaotamine, asuti kohe aktiivselt kaasa rääkima ka poliitikas.
Nii peeti koos esimehe Uuno Kiisholtsi ja tollase noorpoliitiku Ivar Raigiga plaani, et tuleks luua taluinstituut. Hea plaan oli Kiisholtsil see, et tuleks sulgeda mõlema kõrgkooli NLKP ajaloo kateedrid ning luua instituut nende asemele.

1999. aastal sai TTLi esimeheks Jaan Sõrra, kes hakkas kohe andma kriitilisi hinnanguid Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevusele. 2000. aastal kuulutati ETKL-i töö mitterahuldavaks ning astuti hiljuti loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmeks. Samuti astuti välja ETKL-ist ning ühineti Tootjate Keskliiduga.

Sellest peale tegutsevadki Tartumaa põllumehed ühiselt Tartumaa Põllumeeste Liiduna ning aja jooksul on haaret laiendatud naabermaakondadessegi.

Praegu, 25 aastat hiljem, on põhitegevuseks kõikide põllumeeste esindamine ja koolitamine.

Liidul on 260 liiget, kes toodavad 98% maakonna piimast, 99 sealihast ja 78% teraviljast.

Nagu ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti, on tal rõõm olla Tartumaa põllumeeste hulgas, kuna siin on keskmisest paremad põllumaad, keskmisest kõrgemad saagid ning keskmisest suurem piimatoodang. Lemetti tõi oma pidukõnes välja ka Viljelusvõistluse nisurekordi, mis on 9,7 tonni hektarilt ning on siiani Tartumaa põllumehe Avo Samarüütli nimel.