"Väikelapse isana ja hülgeuurijana, kes on nende ohtlike loomadega kaks kümnendit maadelnud ja peaaegu kaotanud mõne sõrme, on laste ohtu seadmine mulle täiesti mõistetamatu," lisab ta.

"Masendav: tõsta hülgepoega kaenla alt ja rebestada tema maks ja sisikond... Sekkuda, teades, et hülgeemad on jää all, koerad lahtiselt karglemas, valges kasukas hülgepoeg vette aetud külmuma ja surema," ahastab sealsamas listis taksidermist Val Rajasaar.

Ning jätkab: "Helgemalt poolelt vaadates on tänu temale (fotode avalikustajale - toim) olemas nii kõnekas näidismaterjal kui ka põhjus teemat taas laiemalt tutvustada. /.../ Ja head õppefotod kuluvad sinna juurde marjaks ära."

Ruhnlaste blogis saab vaadata ka lühikest videoklippi sellest, kuidas hüljes nina jääaugust välja pistab, hingamiseks ikka.

Hallhüljes kuulub Eestis kolmandasse kaitsekategooriasse. 2010. aastal viidi ta teisest kaitsekategooriast kolmandasse, sest hallhülge arvukus on viimastel aastatel kasvanud üle kahe korra – 1500-lt 3700 kuni 4000-ni.

Hallhüljes on suurim Läänemeres elav imetaja.